Aleksandriit
Aleksandriit on ortorombilise kristallistruktuuriga mineraal, krüsoberulli erim.[1]
| Aleksandriit | |
|---|---|
 | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | BeAl2O4 |
| Värvus | päevavalguses tumerohelisest kuni smaragdroheliseni, kunstlikus valguses violetsest kuni purpuprseni |
| Tihedus | 3,71 g/cm³ |
| Kõvadus | 8,5, rabe |
| Lõhenevus | ülitäiuslik |
| Punktigrupp | ortorombiline |
| Kriips | värvitu |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klassiläige, rasvaläige |
| Kristallooptilised omadused | |
| Kaksikmurdumine | 0,008-0,010 |
| Pleokroism | väga tugev, smaragdroheline (päevavalguses), oranž kuni violetikaspunane (kunstlikus valguses), dikroism |
Aleksandriidi keemiline valem on BeAl2O4.[1]
Aleksandriidi värvus varieerub päevavalguses tumerohelisest kuni smaragdroheliseni, kunstlikus valguses violetsest kuni purpurseni.[1]
Avastamine
muudaÜhe versiooni järgi andis aleksandriidile nime Soome mineraloog Nils Gustaf Nordenskiöld.[2] Legendi järgi leidis Nordenskiöld 1834. aasta 17. aprillil ühe ebatavalise kivi. Kuna samal päeval sai täisealiseks Venemaa tsaar Aleksander II ning kivis põimusid Vene impeeriumi lipuvärvid[3], siis otsustas ta tsaari auks anda kivile nimeks aleksandriit.[2]
Arvatavasti oli kivi siiski juba varem tuntud Indias, Tseilonil (tänapäevase nime järgi Sri Lankal).[2]
Leiukohad ja suurimad aleksandriidikivid
muudaLeiukohad
muudaAleksandriidi tuntuim leiukoht on Tokovaja jõe setetes, mis avastati 1832. aastal. See oli pikka aega ainus koht, kust aleksandriiti leiti. Hiljem leiti aleksandriiti ka Brasiilia puistangmaardlatest, Sri Lankalt ja Madagaskarilt. Harvemad leiukohad on India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tasmaania ja Austraalia.[1]
Suurimad aleksandriidikivid
muudaBriti Muuseumis (London) on 43 ja 27,5 karaadi raskused aleksandriidid (Sri Lankalt). Smithsoni Instituudis (Washington) on aleksandriit, mis kaalub 65,7 karaati (samuti Sri Lankalt).[1] Viimast peetakse ka suurimaks.[4]
Värvus
muuda
Aleksandriit on kalliskivide maailma omamoodi "kameeleon". Aleksandriit muudab värvust sõltuvalt valgusest (päevavalgus või kunstlik valgus). Sellise efekti tekitab asjaolu, et aleksandriidi kromofoorid (Cr2+, Fe2+, Fe3+) neelavad valgust kahes spektriosas (410 ja 590 λm lainepikkusel) ning mineraali värvus sõltub spektri punasest ja rohelisest lõigust. Silm on päikesevalguses roheliste kiirte suhtes tundlikum, mispärast tundub kristall hallikas-rohelisena. Elektrivalguses on pikalaineline (punane) kiirgus tugevam ja mineraal tundub punane. Tehisaleksandriidid muudavad tugevamalt värvi kui looduslikud aleksandriidid.[5]
Sarnased mineraalid
muudaAleksandriidiga sarnased mineraalid on andalusiit ja aleksandriidiefektiga granaadid.[1]
Sünteetiline aleksandriit
muudaSünteetilist aleksandriiti toodeti esimest korda 1960. aastal. Sünteetilise aleksandriidi keemilised ja füüsilised omadused on samasugused nagu looduslikul aleksandriidil. Ehkki sünteetilised mineraalid on üldjuhul odavamad kui looduslikud, on sünteetiline aleksandriit siiski üks kallimaid sünteetilisi vääriskive.[4]
Varia
muudaHind ja väärtus
muudaVäärtuse järgi jaotatakse kalliskivid nelja klassi. Vääriskivi koht selles süsteemis sõltub traditsioonidest, moest ja kalliskivivarust. Aleksandriit kuulub teise klassi koos oranžide, kollaste ja rohekate safiiri teisenditega, musta väärisopaali ja väärisjadeiidiga.[5] Looduslik aleksandriit on haruldane ja kallis. Kvaliteetne aleksandriit võib maksta umbes 15 000 dollarit. Üle ühekaraadiste aleksandriitide hind võib olla 50 000 kuni 70 000 dollarit karaadi kohta. Enamik aleksandriite on siiski alla ühe karaadi.[4]
Esoteerika
muudaAleksandriit on seotud südametšakraga ning aitab reguleerida vereloomet ja tugevdada veresooni.[1] Aleksandriit on koos kasvatatud pärli ja kuukiviga juunikuu sünnikivi.[6]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Duda, R., Rejl, L. (1998). Väike vääriskiviraamat. Sinisukk.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Balandin, R. (2004). Kalliskivide ja mineraalide entsüklopeedia. Odamees.
- ↑ Raukas, A. (1991). Õnnekivid. Tensiid.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Arem, J.E., Clark, D. "Alexandrite Value, Price, and Jewelry Information". International Gem Society (inglise). Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 5,0 5,1 Raukas, A. (2000). Kuld ja kalliskivid. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
- ↑ "Alexandrite Description" (inglise). Gemological Institute of America Inc. Vaadatud 24.10.2017.