Kasarm (kasarmu nimetava käände vormina ei ole korrektne) on ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused või üksused) alaliseks või ajutiseks majutamiseks.

Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tallinnas Tondi 55 ja 57 (1915–1916)
Allohvitserikursuse moodne ja funktsionaalne kasarm Soomes Niinisalos. Esimesel korrusel on laod ja garaažid, 2. ja 3. elu- ja teenistusruumid
Taani Kuningliku Kaardiväe kasarm
Soomusrongirügemendi kasarmud Tapal enne Teist maailmasõda; keskel söökla.

Kirjeldus

muuda

Alalised kasarmud paiknevad tavaliselt sõjaväelinnakutes, ajutise või hooajalise kasutusiseloomuga primitiivsed kasarmubarakid on ehitatud näiteks polügoonide välilaagritesse.

Kasarmu ruumid projekteeritakse nii, et isikkoosseisu saaks paigutada-eraldada allüksuste kaupa ja üldjuhul üks kompanii (harvem rühm) paikneks juhtimise ja ülevaate hõlbustamises samal korrusel.

Kasarmus on tavaliselt järgmised ruumid:

  • elutoad (magalad) sõduritele ja allohvitseridele,
  • rühmade ja kompaniide juhtkondade kabinetid või tööruumid,
  • pesemisruumid, tualettruumid, mõnikord ka saun,
  • varustuse ja riiete kuivatusruumid,
  • relvastuse hoiuruumid,
  • majanduslaod esmavajalikele tarvetele ja laod kallimale varustusele,
  • isikkoosseisu puhkeruumid või õppeklassid,
  • korruste peakoridorid (nn lennuväli), kuhu on võimalik rivistada kogu korruse (kompanii) isikkoosseis.

Sisekord

muuda

Kasarmus on kehtestatud kindlad sisekorranõuded. Kasarmus valvab sisekorrast kinnipidamist kompanii sisetoimkond. Sisetoimkonna teenistuskoht on tavaliselt korruse peakoridoris, peaukse lähedal või/ja relvaruumide nägemisulatuses.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda