Lėvuo

Lėvuo on jõgi Leedus, Mūsa parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 140 km ja valgla on 1628 km².

Lėvuo
Lähe	Kupiškise rajoon 55° 52′ 49″ N, 25° 13′ 18″ E
Suubub	Mūsa jõgi 56° 5′ 3″ N, 24° 25′ 36″ E
Valgla maad	Leedu
Valgla pindala	1628,8 km²
Pikkus	140,1 km
Lang	0,52 m/km
Vooluhulk	9,02 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Svalia, Įstras, Marnaka
Vasakpoolsed lisajõed	Viešinta, Kupa

Lėvuo algab Kupiškise rajoonist ja voolab läbi Panevėžysi rajooni, seal pöördub jõgi põhja poole ja suubub Pasvalysi rajoonis Mūsasse. Jõe ülemjooksul asub suur paisjärv – Kupiškise meri. Lisaks on jõel veel üks hüdroelektrijaam 9 hektari suuruse paisjärvega. Panevėžysi linna lähistel algab jõest aastal 1930 kaevatud Sanžilė kanal, mis suubub Nevėžise jõkke. Kanali vooluhulk on 3,29 m³/s.

Jõe ülemjooks on maaparandustööde käigus õgvendatud. Lėvuo on seal 5–6 meetrit lai. Allpool on jõgi 16–35 meetrit lai, suurim laius on 42 meetrit. Jõe sügavus on 0,7–3,1 meetrit. Lėvuo org on 400–600 meetrit lai, ülemjooksul 10–15 meetrit sügav. Kallaste kõrgus on 0,7–1,5 meetrit. Jõe lammi laius on 200–300 meetrit. jõgi on keskmiselt 5–10 meetrit lai, suurim laius on 20 meetrit. Minimaalne veehulk jões on 6,5 m³/s, maksimaalne 274 m³/s.

Jões on 29 saart (nende hulka pole arvestatud paisjärvedes asuvad saared). Suurim neist on kahehektarilise pindalaga, kokku on saarte pindala 7,8 hektarit.

Jõe äärde jäävad Kupiškis, Palėvenė, Stirniškiai ja Pasvalys. Jõe ülemjooksu orus on maastikukaitseala, kus Stirniškiai küla lähistel paljandub oru nõlvadel dolomiit.

Pilte

• 
  Kupiškise meri
• 
  Stirniškiai paljand
• 
  Sanžilė kanali algus
• 
  Lėvuo ja Svalia

Välislingid

• Lėvuo jõest