Berezniki (ven.: Березники́ «koivištod», perm. komi: Кыдззакар) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Berezniki
Березники
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 135,533 ristitud
Pind 431,1 km²
Berezniki Березники
Pämez' Aleksei Kazačenko
(uhoku 2023—)
Telefonkod +7−3424-xxx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan trolleibusmaršrutoiden kart (2022)

Istorii

vajehta

Vl 1572 tora oli enččel sarel sijaližiden heimoiden i venälaižiden sirdanikoiden keskes. Läz 1700. vot Kaman joksmuz vajehtihe, sar' kändihe Bereznik-sarikol.

Ezmäižed venäkel'žed eländpunktad mainitadas Kaisarovan aigkirjas vl 1623 i oliba vspäi 1570, saihe keitandsolad niiden ümbrištos: Abramovo, Burundukov počinok (Sömino), Lönv, Berezniki, Usol'je, Veretje, vspäi 1670 — Dedühin-mägilidn. Nügüd'aigaine eländpunkt zavodihe vl 1883 ezmäižen Venäman sodantegimen radnikžiloks.

Vl 1932 ühtištadihe ümbrišton radnikžiloid i külid lidnaks da nimitihe Berezniki-radnikžilon mödhe, nece om eländpunktan alusenpanendan oficialine voz'. Vspäi 1940 Usol'je-lidn om erigoittud Bereznikišpäi, vozil 1949−1954 Usol'je oli upotadud paloin sauvomha Kaman GES:ad, eläjiden tobj pala oli sirtud.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Karstnägused harakterizuidas Bereznikid solan samižen tagut.

Matkad Permihesai om 180 km suvhe avtotedme, 208 km vetme vai 278 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaižed lidnad oma Usol'je ühtes kilometras päivlaskmha Kaman vastrandal, Solikamsk pohjoižhe (20 km röunhasai) i Aleksandrovsk 65 km suvipäivnouzmha avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,9 C°, kezakun-elokun +13,8..+17,7 C°, tal'vkun-uhokun −13..−14 C°. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 74,2 %.

Sadas lidnümbrikos kaliisolid, kivivoid, silikatišt letet.

Tobmuz

vajehta

Berezniki om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind om 431,1 km², se om ümbärtud Usol'jen rajonan territorijal. Lidnfartaliden pind om 66 nellikkilometrad.

Lidnan tobmuden pämez' (ven.: глава города Березники) om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Konstantin Svetlakov (kül'mku 2020 — eloku 2022), Sergei Djakov (2010 — kül'mku 2020). Eduard Smirnov radab lidnan Duman ezimehen vn 2016 redukuspäi.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 156 466 ristitud, vn 2021 — 138 069 ristitud. Kaik 145 115 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 201 213 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kümne pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: kuz' jumalanpertid (üks' om sauptud gruntan uhkundan tagut) i nell' časounäd. Islaman pämečetin ezmäine pala radab vn 2020 kül'mkuspäi.

Transport

vajehta

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtotesild ühtenzoitab lidnad Usol'je-lidnanke vspäi 1981. Vozil 1879−2014 Berezniki-raudtestancii oli olmas, sauptihe gruntan uhkundan tagut.

Tatanmaine civiline Berezniki-lendimport sijadase 16 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi, vspäi 2001 vaiše specialine aviacii kävutab sidä.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Bereznikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino