suhe

Estonian

Etymology

Borrowed from Finnish suhde.

Noun

suhe (genitive suhte, partitive suhet)

1. relation
2. relationship

Declension

Declension of suhe (ÕS type 6/mõte, t-ø gradation)
		singular	plural
nominative		suhe	suhted
accusative	nom.
	gen.	suhte
genitive			suhete
partitive		suhet	suhteid
illative		suhtesse	suhetesse suhteisse
inessive		suhtes	suhetes suhteis
elative		suhtest	suhetest suhteist
allative		suhtele	suhetele suhteile
adessive		suhtel	suhetel suhteil
ablative		suhtelt	suhetelt suhteilt
translative		suhteks	suheteks suhteiks
terminative		suhteni	suheteni
essive		suhtena	suhetena
abessive		suhteta	suheteta
comitative		suhtega	suhetega

Derived terms

• suhteline

Further reading

• “suhe”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “suhe”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “suhe”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• suhe in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Middle English

Noun

suhe

1. Alternative form of sowe

Serbo-Croatian

Adjective

suhe

1. inflection of sȗh:
   1. masculine accusative plural
   2. feminine genitive singular
   3. feminine nominative/accusative/vocative plural