mänd

See also: mand, Mand, and mænd

Estonian

Etymology 1

From Proto-Finnic *mäntü.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈmænʲd̥/, [ˈmænʲd̥]

Noun

mänd (genitive männi, partitive mändi)

1. (botany) pine

Declension

Declension of mänd (ÕS type 22e/riik, nd-nn gradation)
		singular	plural
nominative		mänd	männid
accusative	nom.
	gen.	männi
genitive			mändide
partitive		mändi	mände mändisid
illative		mändi männisse	mändidesse männesse
inessive		männis	mändides männes
elative		männist	mändidest männest
allative		männile	mändidele männele
adessive		männil	mändidel männel
ablative		männilt	mändidelt männelt
translative		männiks	mändideks männeks
terminative		männini	mändideni
essive		männina	mändidena
abessive		männita	mändideta
comitative		männiga	mändidega

Derived terms

• merimänd

Etymology 2

From Proto-Finnic *mäntä. Cognate with Finnish mäntä and Votic mäntä.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈmænd̥/, [ˈmænd̥]

Noun

mänd (genitive männa, partitive mända)

1. (ethnic) food mixing

Declension

Declension of mänd (ÕS type 22i/külm, nd-nn gradation)
		singular	plural
nominative		mänd	männad
accusative	nom.
	gen.	männa
genitive			mändade
partitive		mända	mändi mändasid
illative		mända männasse	mändadesse männisse
inessive		männas	mändades männis
elative		männast	mändadest männist
allative		männale	mändadele männile
adessive		männal	mändadel männil
ablative		männalt	mändadelt männilt
translative		männaks	mändadeks männiks
terminative		männani	mändadeni
essive		männana	mändadena
abessive		männata	mändadeta
comitative		männaga	mändadega