Mayalecciones 4
Mayalecciones 4
Mayalecciones 4
INDICE
INTRODUCCIN
UNIDAD
Objetivos de la unidad
Tsab kaan
Molay taanoob junpel
Meyaj junpel
oxtul x wayoob
Molay taanoob kaapel
Meyaj kaapel
J ma atan
Molay taanoob oxpel
Meyaj oxpel
J way koot
Molay taanoob kanpel
Meyaj kanpel
Ooch yetel teel
Molay taanoob joopel
Meyaj joopel
Kaxan tsikbal junpel
Molay taanoob wakpel
Tuntaj kaanbale junpel
11
12
13
13
14
15
16
17
18
18
19
20
20
21
22
23
23
24
24
UNIDAD
Objetivos de la unidad
In chan x kiichpam atan
Molay taanoob ukpel
Meyaj wakpel
Suunen
Molay taanoob waxakpel
Meyaj ukpel
Chen ta woolal
Molay taanoob bolonpel
Meyaj waxakpel
In paakat yetel juntul teel
Molay taanoob lajunpel
Meyaj bolonpel
X-maa xambil
Meyaj lajun pel
29
30
31
31
32
32
33
33
34
35
35
36
37
37
38
38
38
39
UNIDAD
Objetivos de la unidad
Taanoob yoolal le meyaja
Molay taanoob lajkaapel
Meyaj buluk pel
Baanten kaanaan le tsaak ku beetaal ti u
Kaajiloob Yucataano
Molay taanoob oxlajunpel
Meyaj lajkaa pel
Baaxten leyli u meyajtaale
Molay taanoob kanlajunpel
Meyaj oxlajun pel
Makamaak ti le kojaaniloob suuk u tsaikoobo
yetel baaxoob beetik u yaantaloob
Molay taanoob joolajunpel
Meyaj kanlajun pel
Maaxoob ku tsaakoob yetel xiw
Molay taanoob waklajunpel
Meyaj joolajun pel
Kaxan tsikbal oxpel
Molay taanoob uklajunpel
Tuntaj kaanbale oxpel
43
44
44
46
47
47
49
49
50
50
51
52
53
53
54
54
55
56
57
57
58
UNIDAD
Objetivos de la unidad
J tsoon
Molay taanoob waxaklajunpel
Meyaj wak lajun pel
X nuk kuuk yetel x chukib
Molay taanoob bolonlajun pel
Meyaj uk lajun pel
Juntul otsil j tsoon kuts
Molay taanoob junkaal pel
Meyaj waxak lajun pel
Baats yetel ayin
Molay taanoob junpel ti kaa kaal
Meyaj bolon lajun pel
Noom
61
62
63
64
64
65
66
67
68
69
69
71
72
72
74
75
75
76
76
UNIDAD
Objetivos de la unidad
U suumil kiik Mani
Molay taanoob kanpel ti kaa kaal
Meyaj junpel ti kaa kaal
U tsikbalil x taakumbinxunan
Molay taanoob joopel ti kaa kaal
Meyaj kaa peel ti kaa kaal
Bulkaabil
Molay taanoob wakpel ti kaa kaal
Meyaj ox pel ti kaa kaal
U xuul le yokol kaaba
Molay taanoob ukpel ti kaa kaa l
Meyaj kan pel ti kaa kaal
K yuum Manuel Antonio Ay
Molay taanoob waxakpel ti kaa kaal
Meyaj joo pel ti kaa kaal
Kaxan tsikbal joo pel
Molay taanoob bolonpel ti kaa kaal
Tuntaj kaanbale joopel
81
82
83
84
84
86
87
87
89
90
90
92
93
93
95
96
97
97
98
UNIDAD
Objetivos de la unidad
Janal pixan
Molay taanoob lajunpel ti kaa kaal
Meyaj wak pel ti kaa kaal
Chan baaj
Molay taanoob bulukpel ti kaa kaal
Meyaj uk pel ti kaa kaal
Juntul chiibal kaan yetel juntul juuj
Molay taanoob lajkaapel ti kaa kaal
Meyaj waxak pel ti kaa kaal
Baaxten ku bebechtik u jool le toloko
Molay taanoob oxlajunpel ti kaa kaal
Meyaj bolon pel ti kaa kaal
Juntul pujuy yetel juntul kuts
103
104
105
106
107
108
109
109
110
112
112
114
115
115
117
118
119
120
121
Bibliografa
123
Introduccin
sta obra tiene como antecedente los libros denominados: MAAYA JUNPEL. Mtodo para el aprendizaje de la Lengua
Maya Primer Curso, ( dictaminado por la Academia de la Lengua y Cultura Mayas de Quintana Roo, publicado por la
Universidad de Quintana Roo. 2002 ) MAAYA KAAPEL. Mtodo para el aprendizaje de la Lengua Maya Segundo
Curso (dictaminado por la Academia de la Lengua y Cultura Mayas de Quintana Roo, publicado por la Universidad de
Quintana Roo. 2004) y MAAYA OXPEL Mtodo para el aprendizaje de la Lengua Maya Tercer Curso de Javier Abelardo
Gmez Navarrete, con cuyos contenidos establece una secuencia lingstica, pedaggica y psicolgica.
Los Objetivos Generales de este texto son:
Acrecentar el inters por el conocimiento del Idioma Maya como producto cultural.
Proseguir la adquisicin del Idioma Maya en su expresin oral y escrita.
Incrementar la capacidad para comprender a la poblacin maya parlante.
Reconocer la importancia que el idioma de estudio tiene como herramienta para cualquier profesional que trabaje en el
rea que habitan los mayas.
Incrementar la capacidad para escuchar, entender, hablar, leer y escribir en maya.
En el caso de la Unidades I, III, IV, V y VI se propone una primera lectura de acercamiento al texto, seguida de la segunda que
ser de traduccin con el apoyo, o no , del Diccionario ,segn necesidades individuales, ya que cada texto tiene su Vocabulario.
Despus podrn formularse preguntas para sostener un dilogo que nos permita hacer funcionales los conocimientos.
Es provechoso localizar expresiones idiomticas para utilizar en la pltica ocasional segn convenga. Para cada mdulo se
propone una entrevista sobre los temas que se sugieren presentndose asimismo un cuestionario que puede ser utilizado as, o
modificado, aumentando o substituyendo algunas interrogaciones. El material obtenido en las entrevistas debe ser escuchado
para mejorar la capacidad de eficiencia auditiva, para traducir y para acrecentar nuestro bagaje semntico y cultural sobre el
idioma meta. Como ltima actividad de cada Unidad se presenta una autoevaluacin.
En el caso de la Unidad II adems de acrecentar nuestra eficacia en la comprensin del Idioma Maya y desarrollar nuestra
capacidad de disfrute esttico, propone como ejercicio escribir los poemas convertidos en prosa.
Te deseamos mucho xito en el aprendizaje de este idioma autctono que constituye un producto cultural vivo, surgido,
depurado, enriquecido, erosionado y revitalizado por el devenir socio-histrico de la Pennsula de Yucatn.
Cualquier observacin, sugerencia o comentario sobre el idioma maya, la ortografa y la propuesta didctica, ser bien
recibida.
javiergomezn@yahoo.com.mx
jagomez@correo.uqroo.mx.
EL AUTOR
UNIDAD 1
JAATSUL JUNPEL.
OBJETIVOS
11
Tsab kaan
Kiichkelem Yuume tu yaalaj ti tsab kaan
beya: te yokol le ukuma yaan u man
oxpel cheemi, ti kaapele ti yaan kimili,
baale wa ka naatik le junpel tuux minaan
kimilo, teeche maatan a jan kimil.
Tsab kaane sen yaan u naat, tu chaaj u
man yax junpeli, chen ku bisik baaloob
tuutak. Bey tu beetaj yetel ulak, chuup yetel
winikoob.
Baale kaa kuch u yoxpelile, mixbaaI ku
taasik, ka tu pikchintubai.
Le beetik tune, le tsab kaano maatan u kimil
12
o entendimiento.
MEYAJ JUNPEL
A KAAJ MEENTIK LE KAT CHIOB TIAAN YANAL, TI JUNTUL A WET KAANBAL
UTIAAL U CHAN TSIKBAL TA WETE
1.-Bix u kaaba le xook tant a meentaj?
2.-Baax tu yaalaj Kiichkelem Yuum tie tsab kaano?
3.-Baax bin u najaltej le tsab kaane wa ku naatik ti makamak cheem minaan
kimilo?
4.-Yetel baax chuupaan le cheem yax mani?
13
oxtul x wayoob
Juntenake
yaanji
oxtul
x
chupalaloob chen bey u manoob ich le kaajo.
Juntule tsook u beel, kaa bin kaajtal tu yotoch
u yicham, kaa ok akabile, chilajoob weenel.
Kaa saschaje le atantsilo bin maan, kaa tu
yilaj u lakoob. Tsook u chan tsikbaloobe ka
tu yaaloob beya: Bey tuno chumuk akab
ken jokoon jaasaj ol.
Tsook u maanoobe kaa binoob tu yotochoob.
Le kaa tu chukaj chumuk akabe, le atantsile
ma weenki kaa tu yuubaj bey u taal u xinbal
chiiboobe
Lelooba u Iakoob ,chen baale u
suutmubaoob baalcheil.
Atantsile likij, tu potsaj u jool kaa
tu tsaj tu paach joonaj, u yichame tan u
weenel. Letie bin jaasaj ol yetel u lakoob.
Kaa suunaji tu kaa tsaj u jool, ka chilaj weenel
yetel u yichame. Leti tu kat chitaj beya :
Baaxten jach sis a winkiliI?
Tumen teene maatech in tepkinbaj.
Tu lak kiine bin maan tu kaaten,
kaa tu yilaj u lakoob, kaa tu chaajoob u
14
X wayoob.- Brujas
.
.
4.
.
.
.
.
.
0. Tu yuubaj.- Oy
15
16
J Ma atan
Juntul nojoch winke kim u yatan.
Kaa j kim u yatane chen u yaakil u pakal
chuj pati. Le nojoch maka jach ku tuukultik
u yatan, le ken uuluk ichil u koole leti beetik
baal u jantej, ku poik u nook, ku mistik u
yotoch.
Jach nak u yole kaa tu tuukultaj : bukaaj utsil
waa yaan max beetik baal in jaant tin wotoche.
Bukaaj kun kiimakchajal in wole, le ken
uulkene beetaanili in wooche. Samsamal
bey u tuukultiko, tak kaa j kuch u kinil le u
yaayanilo.
Kaa j kuch tu yotoche yokol u chak
cheil u kobene ti yaan u jomal u yooch
waaj, ku yilik u kuumil u yooche juntul x kaax
chakaani, mistaan u yotoch, poaan u nook;
17
.
.
4.
.
Ku pooik.- Lavaba
.
Ku mistik.- Barra
.
.
.
MEYAJ OXPEL
YETEL JUNTUL A WET KAANBAL BIN A TSIKBAL. JEE U PAJTAL A MEENTIKTI
LE KAT CHIOOB YAAN YANAL
18
.
.
Baax pati?
.
4.
.
.
.
Kuxtun u nook?
.
.
J Way Koot
Ku tsikbaltik le uchben makoobo, le way koto juntul mak jach aayikal tumen yaan u kuchil
konol tuux yaan jejels baaloob ku konik. Leti konik baaloob ti le kaajnaliloobo, bey xan ku
kamik baaloob tiob, ku tsaik takin tioolal.
Wa yaan baal ku kataal ti utiaal maanbil minaan tie, ku yaalik ti le max ku maano: Ka
suunakeech samal a wilae, tumen samal u taasaal teen.
Le ken aakabchajke ku suutkubail j chichil, bey bin way kotile.
Xiiknalil u biin tak tu kaajil Jo u chaa u konol, yet taal le baaloob ken suunak tu yotocho, ma
sasak ku suuti, ku yaalaale okolbil bin u beetik. Tu sastal kan xiikoob j maane ku yilikoobe
chechejkil u kuchiI u konol tu kaaten, yetel le baal minaan tie yaan. Ku yaalikoobe bix u
beetik maach u minaantal mix baal ti. Ku tsookole maach k ilik u taasaaI baaloob ti tumen kiis
buuts.
19
MEYAJ KANPEL
A KAAJ A TSIKBAL YETEL A WET KAANBALOOB. JEE U PAJTAL A MEENTIKTIOB
LE KAT TAANOOB YAAN YANAL.
1.- Baax u kat yaal J Way Koot?
2.- Baax ku tsikbaltikoob le uchben makoobo?
3.- Ti max ku konik le baaloob?
4.- Baax ku yaalike wa yaan baal u kaltaal ti minaan tie?
5.- Baax ku meentik le ken aakabchajke?
6.- Bix ku biin le J Way Kooto?
7.- Tak tuux ku kuchul le J Way Kooto?
8.- Baax latab kiin ku suunak tu yotoch?
20
21
22
23
13.-Janalbeenoob.- Alimentos.
AUTOEVALUACIN
TUNTAJ KAANBALE JUNPEL.
UNIVERSIDAD DE QUINTANA ROO.
CURSO DE MAAYA KANPEL
AJ KAANBESAJ : JAVIER ABELARDO GMEZ NAVARRETE
AJ KAANBAL :_________________________EVALUACIN _________
UNIDAD JUNPEL.
12.-Nada traa
3.-Tres canoas
13.-En su tierra
24
25
26
27
28
UNIDAD 2
JAATSUL KAAPEL.
OBJETIVOS
trimestral
nmero 3,
bilinge
maya-espaol,
29
30
31
Suunen
Koolel ti teen tsook a nachtal,
miin wojel baax uch in beetki;
tioolal tin tuukul ta woolal
le beetik tin wuuyik tin kimil.
Tumen teech in yakumeech,
tin puksiikal teech kaajaaneech,
in kate kaa suunakeech,
in yakunal kin tsaik ti teech.
Tsook u sen man yaabkach kiinoob,
chen tin sen tuukul ta woolal
u kaajsikten u yaabkach baaloob,
in puksiikal yetel yaj olal.
Kin wuuyik ka biinitik teen,
tiaal kaa pajchajak in kuxtal,
kaa suunakeech tin wiknal,
ta tsel in kat antal.
Gerardo Can Pat
MEYAJ UKPEL
YAX BIIN XOOKIK LEN MAALOB LE IIK TAAN SUUNEN JEKA YAAN A TSIBTIK YETEL
A TAANOOB LE BAAX TA NAATAJ, JEEBIX SUUKAAN A TSIKBAL
Chen ta woolal
Chen ta woolal chan x chup, chen ta woolal
chen ta woolal ku yokol in puksiikal
chen ta woolal chan x chup, chen ta woolal,
chen ta woolal tioolal kiichpamil.
Baax uch in beetik kiichpan x chupal,
utiaal a tsaikten a yaakunaj;
teeche kaajaaneech tin puksiikal,
maatech in tuubseech chan sak pakal.
Ich tulakal ti kooleloob,
in wilke teech u taj kiichpamil;
jach taj jatsuts in wilka wichoob,
bey u yichoob juntul koolebil.
Wa teech ka wotik kaa tsookokbel,
kin maaniktech junpel jatsuts boch;
wa kat kin weestech in yaakunal
samal kin kajsik junpel k otoch.
33
34
BATAN BIIN A XOOKIK LENKECH MAALOB LE IIK TAAN CHEN TA WOOLAL, KU TSOOKOLE A KAAJ
TSIBT LE BAAX TA NAATAJ, JEEBIX SUUKAAN A TSIKBAL.
In paakate
tu yalkab baxal yokol koot.
ma nachchaji.
ka tochpaj yetel u yook juntul teel.
ka tu jetjatsuba tu yokol koot,
ka tu jetjatsuba tu yanal teel.
Teele.
tu lataj u neekil in paakat yetel u xaaw;
tu chichikaj u neekil in paakat yetel u
chichiltunil u mooch;
tu totochaj xan u neekil in paakat yetel u
kan lobcheil u koj.
Teele.
u takchamaj in paakat.
35
ma tin naatik.
baaxten tu pikipktaj yetel u xiik.
le chichiltuniloob tu chochokaj tin paakato.
U tsookole.
sebaan tu choaj in paakat,
yetel u chak nookil u kaal.
jach kiimak u yol in paakat.
tu kaa yotaj alkab baxal yokol koot.
ma pajchaji.
tumen teele tu kaa lapaj yetel u koj
yetel u xaaw.
u tsookole.
ka tu kii kaalaj ichil u sooy
36
X maa xambil
X ma xambil,
litlaankil a wokot.
A cheeje
u kaay sakpakal
jetsik in wol.
U pepenil a kaboobe
ku xiknal tak tin kaal,
u piitsil a tseeme
ku yukbal tin puuk.
U yooxol a musik,
a xiknal tin wetel,
a tsuutstin chie,
ku kujsiken kaan,
Kin katik ti in Yuumtsil
bik u nachkunseech teen,
wa biin u biseeche,
in kat kaa u biseen ta wetel.
Descalza
Descalza,
de puntillas bailas.
Tu risa
es el canto de la torcaza
que apacigua mis sentidos.
La mariposa de tus brazos
vuela en torno a mi cuello,
la seda de tus senos
tiembla en mis mejillas.
Lo tibio de tu aliento,
tu vuelo conmigo,
tus besos en mi boca,
me llevan hasta el cielo,
donde le pido al Seor
que jams te aleje de m,
y si un da te lleva
quiero que me lleve contigo.
37
1.-Le kan a wilmaj tuux bin a kool kax Baax suukaan a meentike?
2.-Jaypel tsak kool ta beetaj jaabake?
3.-Paybeen a kajsa kool, Suukaanteech a joos u sakab tie yuumtsiloob?
4.-Bix ka meyajtik le chakbeen?
5.-Baax sajbeenile ku yaantal le ken a chakik le polok cheobo?
6.-Bikix u kiin utiaal u tokak le koolo?
7.-Bikiin ku kajal le jaajaal?
8.-Bix ka pakik wa ka oksaj xiim?
9.-Baax kiin ka joopol a pak?
10.-Chen xiim ka pakik ich kol, wa suuk a pakik ulak janalbeenoob?
11.-Ka meentik Chaa chak, Okotbatan wa jejels loojil?
12.-Makalmak baalcheob wa chichoob ku jantkoob a pakaloob?
13.-Bikiin a kaaj jooch?
14.-Tsook a mentik a kumchei?
15.-Yaabkach a waalakoob ka tsemtik yetel ixiim?
38
AUTOEVALUACIN
TUNTAJ KAANBALE KAAPEL.
UNIVERSIDAD DE QUINTANA ROO.
CURSO DE MAAYA KANPEL
AJ KAANBESAJ : JAVIER ABELARDO GMEZ NAVARRETE
AJ KAANBAL :_________________________EVALUACIN _________
UNIDAD KAAPEL.
A KAAJ TSIBTIK TU NOOJE ICH MAAYA LE BAAX YAAN YANAL ICH KASTLAN
TAAN.
1.-Nio indio 11.-Regresa
2.-Nio pequeo 12.-Llano, llanura
3.-La ignorancia 13.-Amarnos
4.-Un solo hogar 14.-Qu te hice
39
40
42
UNIDAD 3
JAATSUL OXPEL.
OBJETIVOS
Las lecturas de esta unidad provienen de Le Dzaak suuk u beetaal wey Yucataane. Lucila Caballero,
Martha B. Yam Sosa y Jos Manuel Tec Tun, INI, SEDESOL, 1993.Todos los trabajos que debe realizar
el alumno , vocabularios y Autoevaluacin, fueron diseados por el Autor.
43
Ichil le yaabkach baaxoob suuk u
beetaaloob wey tu luumil Yucataane, le tsaak
yetel xiwo uch joopok u meyajtaal tumen
winik, kex ma je bix kaach uche, tumen
yaab baaxoob tsook u kexel ti ikil binik u
man le jaaboobo. Kex beyo, leyli u meyaj ti
le kaajoob tak bejlao.
Yoolal jach bix u yuchul le tsaak
yetel le xiwoobo, yaab makoob ku taktal
u yojeltikoob. Le baax jeela ku chikpajal ti
le yaabkach u jejelasil tsiboob beetaanoob
tu kiiniloob bejlaa. Ulak tuux xan ku
yilaal le baaloob ku yaalaaloob yoolal bix u
tsaakikuba le masewal kaajoob kaacho, ti le
nalteobo, ti mejen baaloob pataanoob yetel
kat, wa ti ulak baaloob. Wa ka ketlantaak
le baaloob jeelooba jeel u pajtal u yilaal bix
le okol kuj yetel bix u tsaakikuba le maayaob
uch kaacho jumpelili yaanikoob. Yoolal le
baaxoob jeelooba, jeel u pajtal k aalike le
maayaobo tu kajoltoob yaabkach baaloob
yoolal le tsaakoobo.
Le ka kuchoob kaajal waye le sak
winikoobo, ti chun u xaakpajal le tsaak ku
meyajtaal waye yetel le tu taasajoobo.
Bejlae yaab makoob u tsaamaj u
yoloob u yiloob bix u meyajoob le xiwoob
ku tsaakankiloob tiaal xan ka u beetoob u
meyaj, tumen le tsaak taasaab tumen le sak
masewal kaacho?
46
Le tsaak ku beetaal yetel xiwo jach
kaanaan ichil u kaajiloob Yucataan tiaal u
yaantal toj olal , tiaal u cha u yol mak wa
tiaal ma u kojaantal .
Le baalooba tsikbatbil beetaabik
tumen k uchben chilabkabiloob ti u paalaloob,
ti kuentoob , leyendaob wa ti ulak tsikbaloob
suuk u beetikoob.
Le
tsaak
ku
beetaaloob
tu
kaajiloobYucataan yetel le xiwoobo, k-aalik
tie junmuch meyajoob ku beetaaloob tiaal
u tsaakaloob kojaaniloob yaan baax u yilaob
yetel u tuukul le kaajoobo bey xan yetel le
baaxoob u yojeloobo. Le baaxooba patbil
beetaabik toon tumen k uchben chilabkabiloob,
jee bix masewal winike bey le sak winiko, tu
yoolal le baax bapachtmil mako yetel tu
yoolal max yetel ku bisikuba utiaal u yaantal
toj olal.
Le tsaak jeela u jatsmaj le
kojaaniloob ku tsaik ti xiiboob wa
kooleloobo, ti paalaloob wa ti nukuch
winikoob , le kiinoob ikil u tsaikoobo,
bix u tsaik , bix u tsaakal yetel yaan
kiine, bix uchak u kalantikuba winik
tiob
Ku tsookole ku beetik
u muchikuba kaaj , tumen ku
beetik xan u mul tsikbatikoob
baax u yojeloob tak le ken
kuchuk ojeltibil tumen
47
48
49
Yoolal kapel baale, leyli u meyajtaal
le tsaak yetel xiw wey Yucataane: le baaxoob
beetik ma u seb saataloobo yeteI le baaxoob
beetik u biin u saataloobo.
1. Paatale tu yoolal le baaxooba:
A) Yoolal yaabkach makoob u
yojeloob tsaak yetel, ichiloobe: J meenoob , le
ku tsaakoob chen yetel le xiwoobo, le x kam
chaambaloobo (komadronaob) yetel ulakoob
kaajaanoob wey tu noj luumil Yucataane;
yoolal lelo yaab makoob ku biinoob tu
yiknaaloob jebix u chikpajal ti le tsool
kaabaob beetaanoob tumen Instituto Nacional
Indigenista, Coplamar Culturas Populaares yetel
ulak molayoob.
B) Yoolal xan ku sen meyaj ti le
laktsililoob, maxoob xan tu kanajoob ti u
uchben chilabkabiloob, le yoolale le tsaak
jeela ma tu jan saatal.
C) Yoolal ma kooj yetel yoolal seb u
kaxaantaal ken le maambil tsaako, le beetik u
yilaal maalobil tiaal ka u tsaakuba mak le kiin
ken kojaanchajak.
Yoolal maalob tiaal u tsaakal jaypel
kojaaniloob oli jebix le iikiI u kaajoobo,
baaxoob ma tu pajtal u tsaakaloob yetel le
maambil tsaako.
51
52
53
Le maxoob meyajtik le tsaak yete1
xiwo ku jaatsaloob beya: le ku meyajtikoob
chen tu yotocho, yetel le ku meyajlikoob
utiaal u tsaakikoob je maxake.
Le maxoob kaalik ku tsaakoob
chen tu yotochoobo letiob le ku tsaakoob
yetel remedioo(Chan tsaakoob) le kiin
kojaan wa max ichil u yootochoob. Le bix
u yuchul le tsaaka ku taal u kaansajaal ti
chilabkabil tiaal ka pajchajak u yaantal toj
olal.
Wey Yucataane yaab makoob
u yojeloob bix u beetaal le remedioobo,
ku tsookole paatal tak bejlae, tumen le
maxoob u yojeloob ti le mejen kaajoobo la
kaansik ti u paalaloob.
U lakoobo leti le ku tsaakikoob
je maxak ka xiik tu yiknaaloobe. Ichiloobe
ti yaanoob le J meenoobo, le ku tsaakoob
chen yetel xiwo (yerbateroob), le x kam
chaambaloobo (komadroonaob), le maxoob
ku patsoob (ku yeetoob) yetel ulakob.
U meyaj le J meenoob yetel le
54
7.-Chuuy .- Costurar
8.-Xookbi chuuy.- Hilo contado. Bordado de punta de cruz
9.-Makamak boonil .- Cul color
10.-A woje kaay? .- Sabes cantar?
11.-okot .- Bailar
57
59
60
UNIDAD 4
JAATSUL KANPEL.
OBJETIVOS
Los textos de esta unidad proceden del libro Maaya Taan, Lengua Maya de Campeche, Quintana
Roo y Yucatn. Segundo Ciclo, Parte II, SEP, 1995, pp. 76, 77, 52, 53, 116, 117, 132, 133, 140, 141. Los
ejercicios ,vocabularios y Autoevaluacin, fueron diseados por elAutor.
61
J Tsoon
Juntul make tan u biin kaxe kaa
tu yilaj waalakbal juntul kej. Le kaach tsuk
yol tsoon ku wakal, chen junpel palankeeta
ku yaalaal. Kaa tun tsoon le kej tumen le
make.
Le kaa j kuch yiknale, tu yilaj tsaay ti u yol
le tsoono, ku tsookole tats manjaan tu
winkilil le kejo, ka tu yaalaje: Eyaj, u yol le
tsoona, teaki kn in wilaaj tuux biina.
Tu tuultaj tuux biin le u yol le tsoone,
ma same kaa kuch tuux kimen juntul kitam,
ku yilke le u yol le tsoone, tats manjaan ti
le kitame.
62
Yaan in kaxtik u yol le tsoona, yaan u
meyaj teen tu kaaten
Tan u biine kaa tu yilaj juntul tsuub
kimen, ku yilke u yool le tsoone tats manjan
xan.
- Tuux tun biin u yol le tsoona?
- Yaan in kaxtik
Ku yilike u yol le tsoone chiik te
luumo kaa joop u panik. Ma same ku yilik
juntul baaj kimen; ku yilike tu pool le baaje ti
tsopokbal u yol le tsoone.
Bey uchik u kiinsik kantul baalcheoob
le make
11.-Teaki .- Ahora
12.-Tuux biina? .- Dnde fue?
63
65
66
67
tanxel tselilo.
- Maalob naaken.
Kaa sitnaj le baatso, kaa naak tu puuch le
ayino, kaa mansaab te tanxel tselilo tuux
yaan le nukuch jaasoobo. Le ka kujsaabe, le ku
yemel yalkab, kaa tu yaalaj ti nuxib ayine.
- Nuxib ayin, ma tin xantal, jan
paateni jajan jantbil ken in beet le jaaso, ku
tsookole ka jaan suutkeen tu kaaten te tanxel
tselilo. Maalob. Kaa tu nuka, kaa joop u
paatik. Jaajaan jantbil tu beetaj le jaaso, kaa tu
69
70
71
Noom
Junpel kiinak bine, juntul winik biin u tsoon
noom. Kaa kuch te tuux suuk u taal janal le
noomo, kaa kulaj u pate.
Ma xanchaj bine kaa tu yile, tan u
taal u saasatsik u kaal le noomo, kaa tu kolaj
u tsoon, kaa tu tubaj tu tojil, le kaa wak le
tsoono ti pekaanaki. Kaa biin u liksej, ka
tu bisaj tu naajil. Kaa kuche ka tu kuubaj ti
u yatan, utiaal u chaakej. Ma jach same, ka tu
72
Kaa tu kataj bix xuupik, ka tu yaalaj
u yatane:
Chen tin xeepik kaa in wuuy waa tsook u
tajale, chen kaa tin tsa olte minaan. Yaan
bak, chen baaxe u bakel a xikin. Biin in kaaj
in xet le a xikina, kaa in tsa ti a sukuun.
Kaa joop tun bin u cheejtaal tumen
u yatan. Laaten tun ku yaalale pil a wich, kaa
beychajak a chaik a watan.
73
74
75
6.-Chukt .- Espiar.
7.- Puuj .- Batida, clamoreo, cacera en grupo.
8.-Kaay kuts .- Canto del pavo monts.
9.-Xook u peechak .- Leer su huella.
10.-Chakmool .- Jaguar.
11.-Sakxikin .- Tigrillo.
12.- Koj .- Puma o len americano.
13.-Le tuunich kejo .- La piedra del venado.
14.-Jayten a wilmaj? .- Cuntas veces los has visto?.
15.-Sojol kuuts .- Pavo mtico, protector de los pavos de monte.
16.-Aj Sip .- Venado mtico, protector de los venados.
17.-ayin .- Lagarto.
18.-Jaaleb .- Tepezcuintle, agut.
19.-Kakaas kaanoob .- Vboras.
20.- Alux .- Personaje diminuto de barro que cobra vida y cuida las milpas de los campesinos
mayas.
76
21.-Puus .- Enano corcovado que habita las grutas y laberintos subterrneos del Mayab.
22.-Yuum Balam .- Gigante mitolgico que protege las entradas de las poblaciones mayas.
23.-Wapaach .- Gigante mitolgico delgado y muy alto que en ocasiones se le ve en la selva.
24.Kaay chichoob .- Canto de los pjaros.
77
78
u yookol u weenel?
7.-Baax tu chaaj ken lik 17.-Bix tu jantej jaasoob le baatse?
yalkab?
8.-Baax ku yaalik ichil u tuukule? 18.-Baax tu yilaj le baatse le kan
tan u biisaal?
9.-Tuux pat chuytali? 19.-Baax kabeet tie nuxib ayine?
10.-Baax tu yilaj kaaj chinlaj? 20.-Baax tu yaalaj tu tsookili le baatse?
TSIBT ICH KASTLAN TAAN LE BAAX U KAT YAAL LE TAANOOBA
1.-Juntul winik biin tsoon. 11.-Saasatsik u kaal
2.-Kaa tu tubaj tu tojil 12.-Tu biisaj tu naajil
3.-U liksej 13.-Utiaal u chakej
4.-Kaa wak le tsoono 14.-Jeel u biine
5.-Ka tu kubaj ti u yatane 15.-Tan u xeepik u bakel
6.-Ka tu tsikaj le u laktsile 16.-Ka kulaj u pate
7.-Ma xanchaj 17.-Kaa biini
8.-Taalen in taaneech 18.-Ka tu kolaj u tsoon.
9.-A jant u bakel in tsoon noom 19.-Kaa tu yile
10.-Tan u taal 20.-Ti pekaanaki.
TSIBT A KAABA YETEL A JORON TSIB
79
80
UNIDAD 5
JAATSUL JOOPEL.
OBJETIVOS
Las lecturas de esta Unidad proceden del libro Maaya Taan, Lengua Maya de Campeche, Quintana Roo y
Yucatn. Primer Ciclo, Parte II, SEP, 1995, pp. 19, 20, 21, 22; y de Maaya Taan, Lengua Maya de Campeche,
Quintana Roo y Yucatn. Segundo Ciclo, Parte II, SEP, 1995, pp. 84, 85, 156, 157, 188, 189, 172, 173.Los
ejercicios , vocabularios y Autoevaluacin, fueron elaborados por el Autor.
81
82
utschaj tu yich le xunane, chen baale ma chaab tie ka tu puksaj, ka tu bisaj u taak te aktune;
le oolale u jail le tsonooto ku yaalal ti X ptsul ja, u pixan le j kiine. Chen baax xane, le
koolele chukaab men nukuch yuumoob ka suutaab tuunichil. U jail le tsonooto u kaabae Chokoj
ja tuux ku yichkiloob le j keban makoobe, le oolale pat u kiinlil u winkililoobii; le Pixaan
jae, u nook le j kiin tu pataj le kaaj putse; le X akab jae, pat beyo, tumen leti u kuchil tuux
ku yakuntikubaoob; le X chimes jae, ku kaajtal yaabach x chimesoobi, u naajil le j kiine; le Sayab
jae, letie u tiich chuup yetel jae, u jail u yich le koolel ku yoktik tioolaj u keban; le Chak jae, u
kaasil le u yakuntikubaoobe
85
86
Bulkaabil
Junpel tene yaanchaj junpel yax kiin tuux
laj kim le makoobo, chen juntul chan xiipal
yetel x chupal pat tumen Jajal Kuj utiaal u
yaantal ulak u jaats winikoob.
Jajal Kuje tu meental joopel chujoob.
Ti junpele ti tu tsaj le mejen paalaloobo, ti
u lake u nook, ti lake u yooch, ti ulake
u koben, ti ulake u kuchil tuux ku weenel,
kaaj tsooke le ku kajal u kaxal le jaob.
Xanchaj uk lajun jaaboob, le jao kanchaji, tu
bulaj le kaxoob kaanatakoobo, le chujoobo
joop u naakaloob yokkaabil, yokol le
nojoch kaknabo. Le yokol kaab luumo
le baalcheoob yaan te yokol kaabo, tu yaalaj tiob baax xiwiloob jeel u pajtal u jantikoobe, tu
yaalaj xan bix jeel u yaabkunsikubaoobe yetel bix ken u bisuba ichantsil yetel atantsil, sukuun
yetel sukuun, et yuum yetel et yuum yetel bix kabet u kuxtaloob.
Tu yaalaj xan Jajal Kuje ma u kimil mak, le chijaanoobo yaan u kimiloob, baale
yaan u yoksaaloob ti junpel x maben joopel kiinoob utiaal kaa kuxlakoob tu kaaten, baale
jeel u kaa kuxtaloob wa tumen ma tu yilaaloob tumen mix mak ti le joopel kiinoobo. Le
kaaj kim le yax chijaan mako, le nojoch jalaacho, tu jeaj le x maben ma kuchuk tu kiinalo,
bey tuno le chijaan mako jach kimi. Jajal Kuje tu yaalaj: Bey le nojoch jalaach ma tu beetaj le
baax tin waalajo bejlae istikiaj keen u mans u kuxtaloob, yaan xan u kimil le mejen paalaloobo,
le kooleloobo yetel le xiiboobo, chen baale ti u chumukil le luuma yaan u chaikoob luum
tumen te luum le ken jokok u tsaakilo, le xiwoob ku tsakankiloobo yetel le j meenoobo
ti letiob kin patik u baakel le yax kimeno. Te tu baakel le joolo ti ken a tsaj a woocheexi
utiaal u maalobtal a tsa tsaakeex yaan a xoojkeex bix u tsaayal le kojaaniloobo utiaal ka patak
a tsaakikeex le makoobo, chen baale yaan a laj kimileex, le ken kuchuk tuux ku naakal u
piisil a kuxtaleexe. Kabet u kajalteex mantats le baax kin waalika teene ma tulakal tuux
kin aantali, chen kaapel tuux: te kaano yetel way te luuma, walkila tin biin, maatan a suut a
wileneex mix a taaneex tin wetel tu kaaten, utiaal lelo kin patik teex le naata.
88
Aanchaj juntul make jach uts tu yich
u man tulakal tuux, maa sasak tu jokol tu
yotochi tan u chinil kiin, tu suut. Juntene jeel
bix suukile jok u biinbal tu tiipil le sastalo.
Tuux ka biin? tu kataj u yatan;
kuuxchajaan.
Tan in bin jach nach ... tu yaalaj ti.
Kaaj biinij, ti le beejoobo tu yilaj
juntul choom.
Choom, tak in katikteech junpel
baal, meent uts a waalikteen wa a kaol u xuul
le yokol kaabo. Teene in kat in kaoltej.
90
In kaol tu yaalaj le choomo.
Jeel wa u pajtal a majantikteen a
nooko?
Yetel le a nooko jeel wa u pajtal in
biin in xiknal tak tu xuul le yokol kaabo? Kaa
tu kexoob u nookoob.
Le mako tu yaalaj ti le choomo: xen
tin wotoch, paaten yetel in watan, tak tulak
kiin k ilikbaa, layli waye, biin in kaaj in wil
baax ku yuchul teen ti le biinbal ken in beeta,
jach tak in kaoltik u xuul le yokol kaaba.
Man le kiinoobo, ka tu yilajubaoob layli ti le kuchilo:
Le choomo tu kataj ti le mako: tsook wa kaoltik tulakal le yokol kaaba? -ma,
ma in laj kaolti, tumen ma tin wojeltaj baax ken in janti. - ken xiknalnakech te jach kaanalo
yetel, le ken a wil junpel buutse, teelo yan bak, yan tsimnoob, wakaxoob, baalcheoob
kimenoobi. Letie jeel u pajtal a jaantiko.
Le mako biin tu kaaten, kaaj tu yilaj le buutso kaa em u jant le baalcheoob kimenoobo,
ku tsookole tu chaajooltaj u biin, lalaj kiinoob biin u jach nachtal tak tu xuul le yokol kaabo,
le kiin u yaalmajoobo, tu yilubaoob. Bix biinik teech? tu kataj le choomo. - Bejlae tsook in
wojeltik jach nojoch le yokol kaaba. Jach tsoyaaneen tumen tin mansaj wiijil.
Maaloob tun - tu yaalaj le choomo - tsateen in nooko yetel jeel a tiaala. Ken
kuchkeech ta wotoche yaan a wilik kaatul mejen paalaloob yetel kantul
x chupul wakaxoob. Ken manak waxak kiinoobe
ka kinsik juntul x chupul wakaxe
ka pulik tetankabo, utiaal kaa
patak in jantik. Le mako
suunaj tu yotoch. Le kaaj man
le waxak kiinoobo suunaj le
choomo, kaaj kinsaab le
wakaxo kaa tu pulaj ti jee
bix tu tsikbaltiloobo.
91
K yuum Manuel Antonio Aye ti sij u
yil yokol kaab tu kaajil Chchimilae.
Le kaach ucho minaan tuux u tsibtal
u kaaba mak, le olal bejlae ma k ojeleex
baax kiin ka j siji. Ma k ojel xan bix u kaaba u
yuum yetel u nai; chen k ojeleex j koolnaloob
maayawinikoob kaachi.
Ma k ojel bix uchik u kanik xook yetel
tsibi, chen k ojel tu kanaj xook yetel tsib ich
maaya.
Ma k ojeleex max yetel tsook u
beeli, mix k ojel jaytul u paalaloob yaanchaj
tiobi.
Le tsook u naatsikubal u kiinil
baatelo, yuum Manuel kaach u nojoch joolpopil
Chichimila.
U chiibalil k yuum Manuel Antonio
Aye, j maayawinikoob. Le nojoch maka,
juntul winik jach uts u naat kaachi, jach
yaanlaj u puksikal utiaal u yaabiltk u yet
chiibaloob; jach yaajchaj tu yol tulakal baax
ku sen mentaal tiob tumen le tsuuloobo. Le
olal yaanlaj u likil baatel tu yoklal u xuulul
u loobitaloob. Tan u liksikubaj utiaal le baatel
93
94
95
32.-oxtuloob.- Tres
33.-Juntul u chan mejen.- Uno de sus hijos
34.-Tu yoknaj kiin.- En la tarde
35.-Ka joksaab.- Fue sacado
36.-Utiaal ka tsoonaak.- Para que lo fusilaran
37.-Ti tanxel kaajiloob.- De diferentes pueblos
38.-Ma beychajoobi.- No fue posible
39.-Ma sajakchaj.- No tuvo miedo
40.-Bisaab mukbil- Lo llevaron a enterrar
96
97
11.-Wayiloob.- Lugareos
98
99
101
102
UNIDAD 6
OBJETIVOS
JAATSUL WAKPEL
Las lecturas de esta unidad corresponden a la obra VOCES PRIMIGENIAS Recopilacin de cuentos y
leyendas Gaspar Maglah Canul, Cronista de Kantunilkin, 2001. Los ejercicios, vocabularios y Autoevaluacin,
fueron diseados por el autor.
103
Janal pixan.
Utiaal u chuunpajal u kiinbesajil le
janal pixan suuk u beetaalo, jun tul atantsil tu
yaalaj ti u yicham:
Koox beetik le janal pixano, tumen teene
kimen in taata; teeche kimen a maama, kaxt kex
jun pit taakin utiaal ka kub junpel tiibil olal
ti le pixanoobo. Le ichamtsilo tu nukaj ti:
_Minaan teen taakin, tsookole le baaloobo
chen babal taanoob, minaan le pixanoobo. Ka
tu yaalaj lela, tu chaaj u nuukulil u meyaje,
biin tu beetaj tu kool.
Le atantsile jeel bix patchajike, kex
ichil otsilile, tu kiinbesaj le yax kiinoobo
kex ma ejemtaab u taan tumen u yichami.
Tu yoxpel kiin chuunpajak le janal pixano,
le ichame tsookaan u meyaje, kaalikil tan u
suut tu yotoche, chaab tumen akab te beejo.
Utiaal u naatsal tu xuul le kaajo tu yuuba
104
Chan baaj.
Jun tenakkiake, ku yaalal bine jun
tul ilibtsile, minaan mix jun pit u yaakunajil
ti u X noj nae, ku wetik tak u bisikuba uts tu
yetel; maatech u pay oltik mix janal. Jun pel
kiine tan u kijantik junpel chan tsuuje,(waaj
ku beetaal yetel sakam, yetel juchbil sikil, ku
tsabal xan u iibiloob tu tsu) ka tu yilaj tan
u taal u x noj na xinbaltik .Letie , loloob x
chup, tsookol xane manjaan u tsuutil. Ma
tu kaxtik baax u beet kaalikil tan u yokol tu jool
naajil u x noj nae.Taal tu jool u taakbesik yaanal
u kanche tuux kulukbale, le baax ku jantiko,
ka lik u tan olt u yuulab.
Ka biin u yuulabe, suunaj tuux
kulukbaj kaache utiaal u kaa jantik le waaj tu
taakbesaj yaanal le kanchee; ka tu jupaj u kab
107
110
111
masoobi?
- Maalob ,koox, _ tu nukaj le toloke_
chen baale teech ka biin tanil.Kaj naatsoob
te chan kaajtal tuux ku tsentik u yaalakoob le
make, ku yaalik le juujo.
- Lakinteen!, beyo ichil kaatulale,
seeb kon chukik le mejen kaaxoobo.
- Bix a waalik, ki bin le chan toloko,_
ikil u liitlaankil yokol le kooto._A wojel, way
kin in paateche, yax tanil yaan in wilik bix
a lapik le mejen kaaxoobo, utiaal ka in kane,
beyo ken kaa suunakoone, in wojelt baax unaj
in beetik.
- Maalob, baale jach pil a wich, ken
suunakeen yetel jaytul le mejen kaaxoobo jeel
a wuuyik bukaaj kii u bakeloobe.
- Xeen, way kin in paateche.
Le ka em le juujo tats biin tu beetaj tu
paach le sooyo, naak yalkab yokol le kolojcheob ka tu puluba ichil , le ku lapik juntul chan
kaax.
U yawat le kaaxoob yetel u popokxiikoob uch u jaakal u yoloobo, uuyaab tumen
u yuumil le kaaxoobo, ka jok yalkab u yil baax ku yuchul, ikil u jokol u yalkab xan le juujo
yetel u nach kaaxo.Ilaab tune ka tsay le winik tu paacho.Kex alkabnaj yetel tulakal u muuk
u yookoobe, chukpachtaab ka nokpuchtaab.Te pat pekekbal tiilich yookoobi.
Le chan tolok ka yilaj le baax uchti u bisajbile kiit yalkab tan u lubul ku biin ichil le
koklemakilo.Tsook u nachtal tune ka waalaj yokol junpel tuunich, ka joop u yilik wa tsook
u jeltik le toopo.
Xanchaj waalik teelo, ka tu yilaj mix mak ku taale, ka joop u bebech jool ikil u
yaalike:
kux tun ka xiikenekux tun ka xiikene
Liikbal tun le kiino le tolokoobo ken u yiloob make ku bebechtik u pooloob, tumen
ku kaajal le baax uch tiobo; bey tun yaalikoobe : kux tun ka xiikene.
113
114
116
117
120
121
TSIBT ICH KASTLAN TAAN LE BAAX U KAT YAAL LE TAANOOBA
1.-Juntul kuts 11.-Max ku seen man akabe
2.-U kaj ol le akab chiche 12.-Ku lembal u kakil yich.
3.-Tumen junpel sasilil 13.-Junpel yaayaj kaaye
4.-Junpel tsikbal ku yaalike. 14.-Le pujuyo ma bin jeel bix k kaj ooltmi
5.-U kuukumel sak poseeno 15.-Maach u lembal yetel u leletskilil
6.-Jatsuts ichil ulak chichoob 16.-Sawinaan tumen u lakoob
7.-U nuxi neej bine ku xitkajal 17.-Bey junpel pikil iike
8.-Le chelo ti ku nentikubai 18.-Tumen u kiichkelemile
9.-Ku beetik u nojbaalkinskuba 19.-U ajawil tie chichoobe
10.-Beetaab junpel noj kiinbesajil 20.-U payoltaloobo
TSIBT A KAABA YETEL A JORON TSIB
122
BIBLIOGRAFA
Baas,W., Dzul,D.(1997) Diccionario de la Lengua Maya. Instituto Nacional para la Educacin de
Adultos. Mxico, D. F.Talleres Deimos, S.A. DE. C.V.
Barrera, N. (1958) Humpel Hahal Anahteil Mazehual Than. Campeche: Bolonchen de Rejn.
Barrera, A. (1980) Diccionario Maya. Mxico: CORDEMEX.
Bastarrachea, J. (1992); Yah, E.; Briceo, F. Diccionario Bsico Espaol-Maya-Espaol. Mrida,
Yuc; Maldonado Editores.
Bastarrachea, J. Canto, J. (2003). Diccionario Maya Popular. Maya- Espaol. Espaol-Maya
Mrida, Yuc; Compaa Editorial de la Pennsula, S.A. de C.V.
Caballero L. et al (1993) Le dzaak suuk u beetaal wey Yucataane.INI, SEDESOL.
Canto,V. et al(1994) Maaya Taan.Lengua Maya,Campeche,Quintana Roo y Yucatn Segundo Ciclo,
Parte I. Mxico SEP.
Canto,V. et al (1995) Maaya Taan.Lengua Maya,Campeche, Quintana Roo y Yucatn Segundo Ciclo,
Parte II. Mxico SEP.
Maglah , G. (2001) VOCES PRIMIGENIAS.Recopilacin de cuentos y leyendas.Kantunilkin, Quintana
Roo.
Sosa,F. et al(1994) Maaya Taan. Lengua Maya,Campeche,Quintana Roo y Yucatn
Primer Ciclo, Parte II. Mxico, SEP.
Uaualal. Nm. 3. (1998) Bacalar, Q. Roo, Mxico, Consejo Nacional para la Cultura Y las Artes.
Culturas populares. PACMYC.
123