Hafoin Karau Metan Rua Xoke Malu: Husi Violénsia Politiku To'O Seguransa Pesóal Iha Timor-Leste
Hafoin Karau Metan Rua Xoke Malu: Husi Violénsia Politiku To'O Seguransa Pesóal Iha Timor-Leste
Hafoin Karau Metan Rua Xoke Malu: Husi Violénsia Politiku To'O Seguransa Pesóal Iha Timor-Leste
Husi Violénsia Politiku to’o Seguransa • Hahú iha tinan 2008, iha redusaun
signifikante ba formas violénsia oin-oin:
Pesóal iha Timor-Leste bazeia ba grupu monitorizasaun konflitu
ida katak media númeru insidente
Craig Valters, Sarah Dewhurst no Juana de Catheu violentu kada fulan tun ba 50% entre
tinan 2009 no 2014. Importante tebes
katak eleisaun sira ne’ebé hala’o iha
tinan 2012 ne’e hala’o ho paz kompara
ho eleisaun sira iha tinan 2007.
developmentprogress.org
Tamba sá esplora seguransa iha Timor-Leste? Timor-Leste dala barak refere ba nu’udar istória susesu
Iha sumariu ida ne’e, ami analiza progresu ne’ebé halo ida ba rai post-konflitu sira, maské seidauk tuir dalan ida
iha setór seguransa iha Timor-Leste, hahú iha tinan 2008. ne’ebé kabeer. Krizi politiku-militar iha tinan 2006 ne’e
Periodu ida ne’e mosu hafoin krizi militár-politiku ida iha mosu wainhira grupu soldadu ida ne’ebé depois kuiñesidu
tinan 2006, ne’ebé nu’udar buat ida atu fó hanoin kona-ba ho naran ‘Petisionariu’, hakerek petisaun ida ba Primeiru
frajilidade ba Timor-Leste nia susesu liuhusi luta maka’as. Ministru no Prezidente hodi husu atu halo investigasaun
Ami foka ba progresu atu hadia ‘seguransa pesóal’, ida ba politika diskriminatóriu ne’ebé deskonfia mosu iha
ne’ebé refere nu’udar seguransa pesóal husi ameasa fíziku forsa nia laran. Ida ne’e hamosu violénsia ne’ebé rezulta ema
no tauk ba ameasa fíziku.1 Seguransa pesóal ne’e mak besik 200 lakon sira nia vida no dislokasaun ba kuaze ema
parte importante ida husi moris hakmatek, bem-estar hamutuk 150,000.
no dezenvolvimentu. Ida ne’e permite ema atu hetan
rendementu no investe iha futuru; ida ne’e mós permite 1. Hahú iha tinan 2008: menus violénsia no hadia
governu no grupus sira seluk atu hala’o atendementu persepsaun ba seguransa
publiku. Esforsu sira iha nivel internasional atu inklui Tipu violénsia lubuk ida tun ona hahú iha tinan 2008
asuntu seguransa iha ajenda dezenvolvimentu iha mundu (Belun, 2014). Insidentes violentu tun ona husi media
tomak ne’e rezulta ona iha aumenta forsa manutensaun numéru insidente 3 kada fulan iha kada sub-distritu iha
paz no fundus husi doador sira ba dezenvolvimentu ne’ebé tinan 2009, ba 1.5 iha tinan 2014 (Figura 1). Komparasaun
sensitive ba konflitus. internasional suporta idea katak, maské nasaun ne’e sofre
Timor-Leste sai nu’udar estudu-kazu signifikante ida. eventus barak, maibe progresu seguransa iha Timor-Leste
Suporta internasional barak ne’ebé Timor-Leste simu ona ne’e forte. Timor-Leste hetan valor 69 husi nasaun hamutuk
hamosu perguntas kona-ba ninia impaktu. Timor-Leste 162 iha Index Paz Global tinan 2014, tun husi ninia
nu’udar membru lideransa ba Grupu g7+ ba nasaun sira posizaun 51 iha tinan 2013, maibe sai nafatin valor ida aas
frajil, asosiasaun voluntariu ida ba nasaun hamutuk 20 ne’ebé ba estadu frajil ida.2
identifika an nu’udar frajil no halo advokasia ba dialogu ida Rezultadus husi levantamentu persepsaun mós hatudu
klean liu tan ho parseirus dezenvolvimentu internasional sira, mudansas ne’ebé klaru. Tuir levantamentu ida ne’ebé hala’o
ne’ebé forma husi vizaun nasional ida ne’ebé klaru. iha nasaun tomak iha tinan 2008, respondente maioria sente
katak sira nia seguransa ne’e hadia ona husi tinan kotuk.
Iha mudansa partikular iha Dili, ne’ebé porsentu 78 ema
Progresu sáida mak atinji ona? fiar katak seguransa hadia ona kompara ho tinan kotuk
Progresu Timor-Leste nian atinji dadauk ona hafoin século – ne’ebé dalaruma porsentu ne’e ita bele predikte tamba
sira husi kolonizasaun no dekada lubuk ida husi okupasaun. Dili mak area ne’ebé hetan violénsia maka’as relasiona ho
Referendum iha tinan 1999 no tuir mai restaurasaun krizi (Fundasaun Azia, 2008: 15). Dadus ne’ebé hetan husi
indenpendensia iha tinan 2002 ne’e nu’udar susesu boot. levantamentu ida iha tinan 2013 hatudu mós katak ema sira
Kona-ba seguransa, etapa hirak ne’e ikus mai hamenus nivel iha Timor-Leste ne’e sai optimistiku no fiar katak situasaun
violénsia aas (tantu direita no indireita) infrenta iha dekada seguransa nasaun nian ne’e diak ona kompara ho tinan
hirak liu ba, ne’ebé halakon ema nia vida moris liuhusi kotuk – ne’ebé ida ne’e importante relasiona ho misaun
rihun atus ida. manutensaun da paz ONU ne’ebé remata iha tinan 2012
Fundasaun ne’ebé hetan hodi hadia seguransa hahú ho (Fundasaun Azia, 2014).
meus diferente durante periodu ne’ebé lori to’o
indenpendensia. Ezemplu, iha tinan 2001-2002, Timor-Leste 2. Redusaun ba violénsia politiku no violénsia relasiona
estabelese Komisaun ba Simu malu, Lia loos no ho arte marsiais
Rekonsiliasaun (CAVR) atu promove rekonsiliasaun ba Violénsia politiku no violénsia relasiona ho arte marsiais ne’e
krimis ne’ebé komete entre tinan 1974 no 1999, no mosu tamba violénsia hirak ne’e iha potensiál atu sai boot no
estabelese ninia forsa militar no polisia rasik. tan ne’e afeita seguransa pesoal Timor-oan sira nian.
Aliende violénsia relasionadu ho eleisaun iha tinan 2007,
violénsia politiku ho eskala boot tun ona husi tempu ba
‘Krizi 2006 ne’e hanesan lisaun tempu. Insidente balu iha pontensial atu provoka violénsia
boot, hanesan atake alegado atu hakotu eis Prezidente
boot ida ne’ebé fó hanoin ita Ramos-Horta no Xanana sira nia moris iha tinan 2008,
no eleisaun sira iha tinan 2012. Tamba insidente hirak ne’e
ida-idak katak ita tenke servisu la mosu violénsia boot hatudu katak maské kauza husi
maka’as ba paz’ (Lider ONG Lokal) violénsia estruturadu iha Timor-Leste seidauk rezolvidu,
estadu no sosiedade kontinua hatudu neon-moris hodi la
tama fali ba violénsia no konflitu ho eskala boot.
1 Ida ne’e kloot liu duke definisaun seguransa umana, ne’ebé sei inklui saúde, edukasaun, ou aspirasaun politiku (Valters et al., 2014).
2 Index ida ne’e uza dadus internasional lubuk ida; ba informasaun klaru liu tan bele haree: http://www.visionofhumanity.org.
Figura 1: Media númeru insidentes kada sub-distritu, Fevreiru 2009 to’o Otubru 2014
4.5
4.0
3.5
3.0
2.5
2.0
1.5
1.0
0.5
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014
3 Un kintu husi asistensia dezenvolvimentu inklui dimensaun naun militár ba forsa manutensaun paz.
‘Politiku na’in sira hahú ona rekuiñese katak diak liu servisu hamutuk.
Ne’e dalan ida diak tebes: ba sira atu mai hamutuk, fahe sira nia matenek,
kapasidade ne’ebé sira iha, no esperensia ne’ebé sira iha... ida ne’e diak liu
duke fahe nasaun ne’ebé sei hamosu tan konflitu’ (Lider Relijiozu, Baucau)
nia huun abut sira, entaun estabilidade nia naran, iha mós preukupasaun balun kona-
ba respostas governu atu uja forsa lahó kuidadu atu hasoru
• Pratika harii estadu presiza atu responde ba ne’e nu’udar sasukat importante ida ba
Lisaun realidades lokal no espetativa sidadaun sira dezenvolvimentu, maibe solusaun sira ne’ebé
sira ne’ebé nian, ho konsultasaun luan ne’ebé importante suporta no sentraliza poder politiku ho
aprende atu estabelese lejitimidade. Iha tinan sira individual sira ne’e so efetivu deit iha tempu
ona inisiu ba harii estadu, ema sira ne’ebé halo badak. Liu husi ne’e, importante katak
politika iha nivel internasional halakon tenke fahe benefisiu husi dezenvolvimentu
estrutura governasaun desentralizada no ba sidadaun sira hotu, atu nune’e bele
atendementu iha nivel lokal. Ida ne’e halo asegura katak kritisizmu ne’e la aumenta
Timor-oan barak mak lakon konfiansa nune’e bele hafraku paz iha tempu naruk.
ba estadu. Nomós, wainhira kira polisia Ida ne’e signifika katak wainhira muda ba
no militár, komunidade internasional sira dezenvolvimentu inklusivu ne’e presiza atu
depende ba konsellu grupu balun deit, ne’ebé fahe benefisius husi paz ba ema hotu, la’os
hamosu reklamasaun entre veteranu no deit ho elit ou sira ne’ebé mak hamosu
grupu rejional sira. Reklamasaun hirak ne’e ameasa ida.
nu’udar fatóres signifikante ne’ebé hamosu • Solusaun sira alternativu hanesan la’o ona
krizi 2006, no kontinua atu hamosu ameasa. iha Timor ne’e bele la’o diak tebes, maibe
• Presiza atu kompriende história no lori mós sira nia dezafius rasik. Estratéjia atu
personalidade save iha área post-konflitu, transfere osan, nomós Xanana nia esforsu
tanba relasaun hirak ne’e mak bele defini atu lori hamutuk polisia no militár ne’e
progresu seguransa sáida mak posivel ba kontribui ona ba estabilidade. Maibe, ba
kontestu post-konflitu nian. Rezolusaun tempu naruk, tenke mantein komando no
politiku iha Timor-Leste ne’e defini ona kontrolu no supervizaun ba sidadaun, no
liuhusi relasaun interpesoal ne’ebé harii tenke rekuiñese no respeitu envolvimentu
durante periodu resistensia. Relasaun hirak síviku no ativizmu husi sidadaun sira ne’ebé
ne’e mak nu’udar fundasaun ba lideransa hala’o ho paz.
personalizadu aas ida hahú no ne’ebé • Diversidade ida ba autóres mak forma
mak politiku sira en jerál kontinua halo seguransa pesoal, no forum oin-oin ne’ebé
kna’ar. Prova ona katak depende ba figuras lori hamutuk autóres estadu no naun
karismatika sai save ba mudansa iha setór estadu ne’e importante ba paz sustentavel.
seguransa Timor-Leste nian. Ida ne’e bele Rezilensia komunidade ba presaun lokal
fornese tantu lisaun positivu nomós konsellu no nasional ne’e depende ba relasaun entre
avizu ba nasaun sira seluk no autóres autóres lokal - inklui lider sira, komandante
internasional. distritu sira, grupus arte marsiais no grupus
• Estratéjias susesu atu mantein paz iha foin sa’e sira. Rekuiñese diversidade ne’e no
tempu badak bele hafraku projeksaun ba hetan kontribuisaun relativu ba provizaun
aranjamentu seguransa ne’ebé sustentavel seguransa husi grupus hirak ne’e importante
no justu iha tempu naruk. Mantein paz ba estratéjia ba harí paz.
‘Buat sira ne’ebé permite estabilidade Timor-Leste nian, mak hanesan buat sira
ne’ebé bele sai failansu Timor-Leste nian... fenómena ne’ebé eziste agora ne’e
la’os dezenvolvimentu lei no orden, maibe dezenvolvimentu ba poder... sira iha
rekursu natoon atu sosa paz ba tempu agora ne’e, [maibe] ida ne’e la’os paz, ida
ne’e mak estabilidade ba elit sira.’ (Lider ONG Lokal iha Dili)
developmentprogress.org