Redaktsioon: 14. oktoober 2015, kell 12:25 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 190 188 muudatust sama asi rasvaselt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. oktoober 2015, kell 12:26 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 190 188 muudatust P eelmise redaktsiooni par Uuem muudatus →
45. rida: Järgmine suur ümberehitus tehti hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud\|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel\|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime '''~~Jaan Tombi nimeline Kultuurihoone\|~~J. Tombi nimeline Kultuurihoone]]'''. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]). <gallery>

Mustpeade maja: erinevus redaktsioonide vahel