Redaktsioon: 14. detsember 2013, kell 13:11 redigeeri Aleksander Kaasik (arutelu \| kaastöö) 1460 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. detsember 2013, kell 13:49 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 419 775 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Image:Suur-Suomen_kartta.png\|thumb\|Suur-Soome moodustamiseks [[Soome]]le lisatavad alad.<br>sinakashall – [[Ida-Karjala]]<br>tumesinine – [[Eesti]] ja [[Ingerimaa]]<br>roheline – osa [[Finnmark\|Finnmargist]]<br>lilla – osa [[Tornio jõgi\|Tornio jõe]] orust<br>Soome piirid on kaardil kujutatud nii [[Tartu rahuleping]]u [[1920]] kui [[Pariisi rahuleping]]u [[1947]] järgselt.]] '''Suur-Soome''' ([[Soome keel\|soome keeles]]: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas [[Euroopa]] [[natsionalism]]i [[Soome]] vormi enne [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]]. Selle järgi pidid ühinema [[Soome]] ~~ning alad~~, ~~milledel elasid~~ teised ~~soome-ugri rahvused:~~ [[soomlased\|soomlaste]], sealhulgas [[~~eestlased~~ingerisoomlased\|ingerisoomlaste]], asualad ning [[~~ingerisoomlased~~eestlased\|eestlaste]] ~~ning~~ja [[kveenid]]e asualad. Suur-Soome idee kaotas populaarsuse ning mõju [[1917]]. aastal ning kaotas poolehoiu pärast [[Jätkusõda]] ning Teist maailmasõda. Suur-Soome ideed kandis ja levitas aastail [[1922]]–[[1944]] tegutsenud Akadeemiline Karjala Selts (''Akateeminen Karjala-Seura''). Suur-Soome idee populaarseim versioon oli ühendada ~~[[Soome\|~~Soomega]] piirnevad alad, kus elasid [[soomlased]] ja [[karjalased]]. Mõned idee pooldajad lisasid ka [[Ingerimaa]], [[Eesti]], [[Finnmark\|Põhja-Finnmargi]] ja [[Tornio jõgi\|Tornio jõe]] oru. ~~Mõndades~~Mõnedes utoopilistes või naljatavates nägemustes taheti ühendada kogu ala [[Põhjalaht\|Põhjalahest]] kuni [[Uurali mäestik]]uni ning ka kaugemad [[Lääne-Siber]]i alad, kus [[Soome-ugri keeled\|soome-ugri keelte]] kõnelejad elavad ka tänapäeval. Suur-Soome ideed on kasutanud 1930ndatel Venemaa eriteenistused soome-ugri vähemuste haritlaste vastastes protsessides süüdistuste fabritseerimiseks, näiteks udmurdi kirjanik [[Kuzebai Gerd]] mõisteti süüdi ja represseeriti selliste süüdistuste alusel. Venemaa ajakirjanduses viidatakse Suur-Soome ideele tänapäevalgi, radikaalid on seda tarvitanud soome-ugri ohu tõestamiseks. 13. rida: Ideepõhiselt vallutas Soome 1941 aasta oktoobri alguseks Petrozavodski. Algas Karjala soomestamine. Slaavlaste tarvis rajati 6 koonduslaagrit, linna uueks nimeks sai Äänislinna. 1942. aasta aprillis tähistas seal Akadeemiline Karjala Selts oma 20-aastast juubelit. Osales üle 300 noore ohvitseri, kelle ideeks ühendada relva teel Ida-Karjala Soome riigiga ja ka kõik sugulusrahvad. Peale okupantide taganemist 27.juunil, 1944, kannab linna oma ajaloolist nimekuju (Peetritehas) [[Petrozavodsk]] ja vaibus Suur-Soome idee. ==Kirjandus== *[[Aleksander Kaasik]] "Vabaduse mõtteis Karjalas." ISBN 978-9949-30-997-9

Suur-Soome idee: erinevus redaktsioonide vahel