Suur-Soome idee
Suur-Soome (soome keeles: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas Euroopa rahvusluse Soome vormi enne Teist maailmasõda. Selle järgi pidid ühinema Soome, teised soomlaste, sealhulgas ingerisoomlaste asualad ning eestlaste ja kveenide asualad. Suur-Soome idee kaotas populaarsuse ning mõju 1917. aastal ning kaotas poolehoiu pärast Jätkusõda ja Teist maailmasõda. Suur-Soome ideed kandis ja levitas aastail 1922–1944 tegutsenud Akadeemiline Karjala Selts (Akateeminen Karjala-Seura).
sinakashall – Ida-Karjala
tumesinine – Eesti ja Ingerimaa
roheline – osa Finnmargist
lilla – osa Tornio jõe orust
Soome piirid on kaardil kujutatud nii Tartu rahulepingu 1920 kui Pariisi rahulepingu 1947 järgselt.
Suur-Soome idee populaarseim versioon oli ühendada Soomega piirnevad alad, kus elasid soomlased ja karjalased. Mõned idee pooldajad lisasid ka Ingerimaa, Eesti, Põhja-Finnmargi ja Tornio jõe oru.
Mõnedes utoopilistes või naljatavates nägemustes taheti ühendada kogu ala Põhjalahest kuni Uurali mäestikuni ning ka kaugemad Lääne-Siberi alad, kus soome-ugri keelte kõnelejad elavad ka tänapäeval.
Suur-Soome ideed on kasutanud 1930ndatel Venemaa eriteenistused soome-ugri vähemuste haritlaste vastastes protsessides süüdistuste fabritseerimiseks, näiteks udmurdi kirjanik Kuzebai Gerd mõisteti süüdi ja represseeriti selliste süüdistuste alusel. Venemaa ajakirjanduses viidatakse Suur-Soome ideele tänapäevalgi, radikaalid on seda tarvitanud soome-ugri ohu tõestamiseks.
Suur-Soome idee pooldaja Eestis oli Konstantin Päts, kes tegi korduvalt ettepanekuid Eesti-Soome ühisriigi loomiseks.[1]
Jätkusõjas vallutas Soome 1941. aasta oktoobri alguseks Petroskoi. Algas Karjala soomestamine (Юкка Куломаа... lk 185, 235). Slaavlaste tarvis rajati 6 koonduslaagrit, linna uueks nimeks sai kapten Eino Leskineni ettepanekul Äänislinna. 1942. aasta aprillis tähistas Akadeemiline Karjala Selts seal oma 20. tegevusaastat. Osales üle 300 noore ohvitseri, kelle idee oli ühendada Soomega Ida-Karjala ja ka kõik sugulusrahvad. Pärast okupantide taganemist 27. juunil 1944 kannab linn oma ajaloolist nimekuju Petrozavodsk (Peetritehas) ja Suur-Soome idee vaibus (Юкка Куломаа... lk 197, 201, 226).
Kirjandus
Allikad
Sõjad 20. sajandi alguses
Pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal, Oktoobrirevolutsiooni ja Vene kodusõda, peeti Soomest ida poole jäänud soomeugrilastega asustatud alasid ebastabiilseteks ning rahvuslikku aktivismi soosivateks. Mõned Soome vabatahtlikud viisid läbi operatsioone Venemaa territooriumil. Neid tegevusi ja Soome vabatahtlike osavõttu Eesti Vabadussõjas (1918–1920) nimetatakse Soome ajaloos mõistega heimosodat (hõimusõjad).
Viited
- ↑ "Pehr Evind Svinhufvud". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 18.05.2018.