Õigussubjekt
Õigussubjektiks (ingl k subject of law) ehk subjektiks ehk õiguse subjektiks nimetatakse õigusteaduses isikut, kes on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandja[1]. Õigussubjekt võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
Isikut kui õigussubjekti iseloomustab tema õigus- ja teovõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.[2]
Füüsiline isik
muudaÕigusvõime
muudaFüüsiline isik on inimene, kelle õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu. Õigusvõime tähenduses on kõik füüsilised isikud võrdsed. Füüsilise isiku õigusvõime ei ole mingite õiguste kogum, vaid see on võime omada (nt võimalus olla omanik, lepingupool, pärida ja pärandada jne). Iga füüsilise isiku õigusvõime algab elusalt sündimisega ning lõpeb surmaga. Inimloode on seadusega sätestatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest siis, kui laps sünnib elusana.[3] Surm loetakse ajusurma saabumise hetkest ja asjaolu, et inimese vereringe veel töötab ja teda hoitakse haiglas aparaatide all, ei tähenda, et ta oleks elus.
Õigusvõime jaguneb täielikuks ja osaliseks õigusvõimeks. Isikul on täielik õigusvõime ja ta on iseseisev õigussubjekt. See tähendab, et ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb enda nimel õigussuhetes, saab omandada vara ning võib olla kohtus nii hageja kui ka kostja.
Teovõime
muudaTeovõime tähendab seda, et isik on võimeline iseseisvalt tegema kehtivaid lepinguid ning neid lõpetada. Teovõime jaguneb täielikuks ja piiratud teovõimeks ning teovõime saabumine on seotud määratud vanusepiiriga. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud inimesel. Kui täisealine inimene kannatab vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või mõne muu psüühikahäire all, siis on see inimene piiratud teovõimega, sest see isik ei saa aru oma tegudest. Piiratud teovõimega isikud on ka need, kes on alla 18-aastased[4]. Teovõime puudub aparaatide all oleval inimesel.
Juriidiline isik
muudaJuriidiline isik on eesmärgistatud inimeste ühendus, millele õiguskord omistab õigusvõime. See tähendab, et juriidilised isikud luuakse seaduse alusel. Juriidiline isik on eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides – st füüsilise isiku huvides. Eraõiguslikud juriidilised isikud on näiteks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühing, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on näiteks riik ja kohaliku omavalitsuse üksused, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.[5]
Õigusvõime
muudaKuna juriidilised isikud luuakse kindlate funktsioonide teostamiseks, siis see tingib juriidilise isiku spetsiifilise õigusvõime. See tähendab, et konkreetsetele organisatsioonidele antakse õigusvõime üksnes kindlas õigusvaldkonnas või pidades silmas ainult osa õigusnorme. Selle tõttu võib juriidilise isiku organisatsioon iseseisvana esineda vaid kindlas õigusvaldkonnas – ta on osalise õigusvõimega subjekt, mitte täieliku õigusvõimega juriidiline isik.[6]
Juriidiline isik võib omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud selliseid, mis on omane üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast ega või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.[7]
Teovõime
muudaSeaduses ei ole täpsemalt juriidilise isiku teovõimet kirjeldatud, kuid seadus loeb juriidilise isiku organi tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. Selle pärast on kõik õigused ja kohustused, mis on tekitatud juriidilise isiku organi poolt, juriidilise isiku õigused ja kohustused ning näitavad tema teovõimet. Juriidilise isiku organiks võivad olla näiteks üldkoosolek, nõukogu, juhatus jne.[8]
Õigussubjekt rahvusvahelises õiguses
muudaAlgupäraselt olid rahvusvahelise õiguse subjektiks ainult riigid. Tänapäeval on riikide kõrval õigussubjektideks ka rahvusvahelised organisatsioonid ja piiratud määral füüsilised ja juriidilised isikud.[9]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2004, lk 124.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus - RT I 2002, 35, 216 - §-d 7, 8, 26.
- ↑ eRT, TsÜS, §7. Füüsilise isiku õigusvõime
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus - RT I 2002, 35, 216 - § 8.
- ↑ R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2004, lk 127
- ↑ T. Anepaio. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura 2004, lk 88.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus - RT I 2002, 35, 216 - §-d 25, 26.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus - RT I 2002, 35, 216 - § 31.
- ↑ Wikipedia. Rahvusvaheline õigus. – https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_õigus (03.11.2019).