Abhidhammapiṭaka

Abhidhammapiṭaka (paali abhi 'kõrgem, kohal, üle’; dhamma 'õpetus'; piṭaka 'korv, kogu') ehk Abhidhamma korv ehk ‘kõrgema õpetuste kogu’ on Buddha õpetuste süstematiseeritud kogumik, mis on Paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa. Kuigi postkanoonilised kroonikad ja kommentaarid kirjeldavad maatrikate ettelugemist esimesel Budistide suurkogul, pole uurijad selle koostamise aja suhtes üksmeelel. Abhidhammas on koondatud ja süstematiseeritud kõik põhilised Buddha õpetused ja analüüsid, mis selgitavad meele (paali: nāma) ja mateeria (paali: rūpa) ning nähtuste (keskkond) omavahelisi suhteid ning kirjeldavad suhtelise ja absoluutse tõe olemust.

Abhidhammapiṭaka koosneb 7 osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. See hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone,^[1] See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paalikeelse ‘mātikā’ ehk maatrika^[2]^[3] nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust.^[4] A. sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.

Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on 1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa), 2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā), 3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña), 4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja 5. Teadvus (paali: viññāna).

Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (v.a vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.

Abhidhammapiṭaka sisaldab^[5]:

"Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
"Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
"Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
"Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
"Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
"Yamaka" ('paarid')
"Paṭṭhāna" ('suhted')

Buddhaghosa järgi määras Abhidhamma järjekorra kindlaks Sāriputta, kes pani paika ka "Paṭṭhāna" numeratsiooni^[6].

Viited

↑ Linnart Mäll, Märt Läänemetsa ja Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon. 2006, Greif: Tallinn.
↑ Mātikā – ‘maatrika’, ‘tabuleeritud’, ‘register’,‘koondtabel’, ‘sisukontsentrartioon’, süstematiseeritud koondid.
↑ M. Winternitz. History of Indian Literature, kd II, osa I. Buddhist Literature, Delhi 1987, lk 157.
↑ Andrew Skilton. Budismi lühiajalugu. Koolibrii, Tallinn (2012), lk 81.
↑ E. Lamotte History of Indian Buddhism, Louvain-la-Neuve 1988, lk 181.
↑ K. R. Norman. Pali Literature, Wiesbaden: Otto Harrassowitz 1983, lk 98.

Kirjandus

Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon, Tartu 2006, lk 3.

[1] Linnart Mäll, Märt Läänemetsa ja Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon. 2006, Greif: Tallinn.

[2] Mātikā – ‘maatrika’, ‘tabuleeritud’, ‘register’,‘koondtabel’, ‘sisukontsentrartioon’, süstematiseeritud koondid.

[3] M. Winternitz. History of Indian Literature, kd II, osa I. Buddhist Literature, Delhi 1987, lk 157.

[4] Andrew Skilton. Budismi lühiajalugu. Koolibrii, Tallinn (2012), lk 81.

[5] E. Lamotte History of Indian Buddhism, Louvain-la-Neuve 1988, lk 181.

[6] K. R. Norman. Pali Literature, Wiesbaden: Otto Harrassowitz 1983, lk 98.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]