Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Tema hüüdnimi Lihtsameelne on eksitav. Ta polnud silmatorkavalt rumal ega kergeusklik. Tema eluajal tähendas prantsuskeelne sõna simple ('lihtne') inimest, kes on otsekohene ja truu ilma igasuguse valetamise ja pettuseta. Sajandite jooksul sõna tähendus muutus. Kui siis inimesed hakkasid mõtisklema, mismoodi kuningas saaks lihtne olla (elukommete ega päritolu poolest ometi mitte!), läks käibele eksiarvamus, et ju ta siis pidi lihtsameelne olema.
Charles oli kuningas Louis II postuumne poeg. Tema ema oli Louis' teine naine Pariisi Adelaide. Charlesil oli vanem õde Ermentrude, kelle sünniaasta pole teada, aga palju vanem ta ka polnud.
Pärast isa surma sai kuningaks tema vanem poeg, Charlesi poolvend Louis III, kes aga suri juba 882, kui ta veel 20-aastanegi polnud, hobuse seljast kukkudes. Siis sai kuningaks järgmine poolvend Karlmann II, kes aga suri jahiõnnetusel 884, samuti enne 20. sünnipäeva. Järgmiseks kuningaks ei valitud Charlesi, kes oli veel liiga noor, vaid tema onu Karl Paks, kes oli ühtse Frangi riigi viimane valitseja. Tal ei olnud seaduslikke lapsi. Karl kukutati 887. aasta lõpul ja ta suri 888. aasta algul.
Karli surma järel valisid Lääne-Frangi ülikud kuningaks Pariisi krahvi Odo. Odo suri 898 ja tal oli kaks poega, kellest mõlemad elasid isast kauem, aga kumbki ei saanud täiskasvanuks. Charles ei saanud siis nooruse tõttu riiki valitseda ja tema eestkostjaks nimetati Ramnulf II, kes ei tunnistanud Odot kuningana. Ramnulf suri juba 890, sest mürgitati. Peatselt suri ka tema ainus seaduslik laps, poeg Ramnulf III. Kuid 893 krooniti Charles Ida-Frangi kuninga Arnulfi toetusel Lääne-Frangi kuningaks. Täieliku tunnustuse kuningana sai ta siiski alles pärast Odo surma.
911 andis ta Normandia valitseda viikingitele, selle esimeseks hertsogiks sai Rollo (Hrolf Ganger). See tehing lõpetas viikingite retked Lääne-Frangi riigi alale.
Samal aastal suri Saksa kuningas Ludwig III Laps. Lotharingia elanikud valisid Lotringi hertsogi Reginar I juhtimisel uueks kuningaks Charlesi, lüües sellega lahku sakslastest, kes valisid oma järgmiseks kuningaks Konrad I. Seetõttu pidi Charles kahel korral kaitsma Lotharingiat Konradi sõjakäigu vastu. Lotringi toetuse saamiseks oli Charles 907 abiellunud lotringi naise Frederunaga.
Ülikud polnud aga Charlesi valitsemisega rahul. Vastumeelsust tekitas eeskätt see, et ta oli enda soosikuks ja nõunikuks määranud Hagano, kes oli küll aadlik, aga mitte kõrgaadlik. Ta oli Frederuna sugulane ja pärit Lotringist, aga kuningakotta tuli alles pärast Frederuna surma 917. Ülikute mõõt sai täis siis, kui Charles hakkas Haganole annetama benefiitse ja muid valdusi, mis kuulusid teistele. Siiski ei olnud vastuseis Charlesile päris üksmeelne. Näiteks Trieri krahv Widerich, kes oli abielus Chalesi õetütre Kunigundaga, jäi Charlesile lõpuni truuks.
922. aastal valisid ülikud vastukuningaks Odo venna Robert I. 923 sai too lahingus surma, kuid Charles sai samas lahingus siiski lüüa ja uueks kuningaks sai Rudolf. Charles vangistati ja ta suri 6 aasta pärast. Roberti ainsa poja vanim poeg oli pärastine Prantsuse kuningas Hugh Capet.
Isiklikku ja järglased
muudaCharles III oli esialgu abielus Frederunaga, kellega ta sai kuus last, kõik tütred: Ermentrude, Frederuna, Adelaide, Gisela, Rotrude ja Hildegarde. Naise surma järel abiellus ta 919 Inglismaa kuninga Edward Vanema tütre Eadgifuga. Nende pojast, kes sündis 920, sai hiljem Lääne-Frangi kuningas (936–954) Louis IV. Lisaks oli neil 925 sündinud poeg Charles de Courcy. Tütar Gisela väidetakse olevat abiellunud Rolloga, kuid hilisemad ajaloolased on kahtluse alla seadnud isegi selle, et Gisela üldse ajalooline isik oli, rääkimata sellest, et Rollo oleks Charlesi väimees olnud.
| Eelnev Odo |
Lääne-Frangi kuningas 893/898–922/923 |
Järgnev Robert I |