Devon
|
See artikkel räägib kronostratigraafilisest üksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Devon (täpsustus). |
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu.
Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.[1]
Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esimest korda uuriti.[2]
Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik adaptiivne radiatsioon kuival maal. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus.[3] Hilisdevonis, 375–360 miljonit aastat tagasi, oli suur väljasuremissündmus, mille tagajärjel kadus 19% perekondadest ja 50% sugukondadest.[4]
Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksem on ladestu Kagu-Eestis.
Devoni ajastul (405–350 miljonit aastat tagasi) valitses Eesti aladel terrigeenne settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks lõuatud, rüükalad, akantoodid ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis).
Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa liivamaardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu savimaardla), samuti varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline.
Paleogeograafia
muudaDevoni ajastu suure tektoonilise aktiivsuse tõttu liikusid Laurussia (Eurameerika) ja Gondwana üksteisele lähemale. Laurussia kontinent moodustus varadevonis Laurentia ja Baltika kraatoni kokkupõrkel. Nende vahel paiknenud Iapetuse ookean oli sulgunud. Kraatonite kokkupõrkel tekkis kõrge Kaledoonia kõrgmäestik. Kuna Laurussia asus palavvöötmes ja maismaataimestik polnud veel välja arenenud, siis toimus kivimite intensiivne murenemine. Peene murdmaterjali edasikandumisel vooluvetega tekkisid paksud punase liivakivi (old red) lasundid mäestikueelsete tasandike madalates veekogudes.
Ekvaatori juures jõudsid Laurussia ja Gondwana kontinent üksteisele lähedale, devoni ajastu lõpus põrkusid kontinendid omavahel ja algas Pangaea moodustumise varane etapp.
Siberi ja Kasahstani mandrid jäid teistest eraldi.[3]
Meretase oli kõrge. Suur osa maismaast oli kattunud šelfimerega, kus elasid troopilised rifiorganismid. Sügav ja hiigelsuur ookean Panthalassa kattis ülejäänud planeeti. Peale Panthalassa oli teisigi ookeane: Tethyse ookeani kaks etappi (Paleo-Tethys, Proto-Tethys), Rheici ja Uurali ookean.[5]
Kliima
muudaDevoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril. Varadevonis oli temperatuur kõrge. Metsade laienemise tõttu tõusis kogu devoni vältel hapnikusisaldus ning langes CO2 tase. Sellest võib olla tingitud jahenemine keskdevonis. Hilisdevonis langes temperatuur veelgi, kuid hilisdevoni lõpus temperatuur tõusis.[6] Temperatuurigradient (ehk muutus pikkusühiku kohta) ekvaatorilt pooluste suunas oli väiksem kui tänapäeval. Konodontides sisalduva apatiidi põhjal tehtud paleotemperatuuri rekonstruktsioonid näitavad, et varadevonis valitsesid soojad, troopilised tingimused ning temperatuur oli 30 kraadi. Keskdevonis oli keskmine temperatuur jahenemise tõttu umbes 23–25 kraadi. Hilisdevoni lõpus oli jällegi soojenemine ning temperatuur võis olla 30 kraadi.[7]
Alajaotus
muudaDevon jaguneb kolmeks ajastikuks:
- varadevon
- keskdevon
- hilisdevon
Ajastikele vastavad kivimid jaotuvad alam-, kesk- ja ülemdevoniks.[1]
Floora ja fauna
muudaKõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik. Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Kõige laiaulatuslikumad rifid olid keskdevoni ajastikul.
Devoni ajal kasvas laialdaselt kalade mitmekesisus.[8] Meredes moodustusid rüükalad, kes ajastu lõpuks välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed kahepaiksed-tetrapoodid.
Devonis oli meretase üldiselt kõrge. Mere faunas domineerisid jätkuvalt sammalloomad, brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli meriliiliaid ja esines ka trilobiite. Selgroogsetest vähenes lõuatute hulk ja suurenes lõugsete mitmekesisus mere- ning magevees. Mitmekesisemaks muutusid kõhrkalad ja luukalad.
Devoni ajastul tekkis Maale rikkalik maismaataimestik. Varadevoni alguses esinesid primitiivsed soontaimed. Nendele lisandusid primitiivsed kollad ja sõnajalgtaimed. Keskdevonis tekkisid esimesed puukujulised eostaimed. Hilisdevonis ilmusid puitunud tüvega kõrged puud, mis moodustasid suuri metsi. Taimkatte intensiivse mitmekesistumise tõttu muutus ka atmosfääri koostis. Ajastu alguses oli CO2 kontsentratsioon õhus 12–14 korda suurem tänapäeva tasemest ning ajastu lõpuks oli see tugevalt langenud. Hapnikusisalduse kasvu ning CO2 kontsentratsiooni languse tõttu toimus keskdevonis jahenemine, mis viis suure väljasuremissündmuseni ajastu lõpus. Eriti mõjutas see koralle ja stromatopoore.[3]
-
Kunstniku kujutis devoni ajastul elanud kalast Coccosteus cuspidatus -
Pteraspis oli lõuatu kala, kelle kelle kuni 20 cm pikkuse keha esiosa kattis luuplaatidest koosnev kaitserüü -
Microbrachius dicki oli esimene teadaolev loomaliik, kes kasutas järglaste saamiseks kehasisest viljastamist -
Pseudosporochnus. Varajased puulaadsed taimed, mis meenutasid hiigelsõnajalgu ning kasvasid 2–10 meetri kõrguseks -
Archaeopteris
Hilisdevoni väljasuremine
muudaHilisdevoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375–360 miljonit aastat tagasi.[9] See oli üks viiest suurest väljasuremissündmusest Maa ajaloos. Väljasuremine mõjutas pigem soojades madalmeredes elavaid organisme, eriti rifimoodustajaid.
Mereelustikust mõjutas väljasuremissündmus enim brahhiopoode, trilobiite, ammoniite, nautiloide, konodonte, akritarhe ja lõuatuid.
Hilisdevoni väljasuremise põhjused on teadmata. Põhilisteks oletusteks on impakt, meretaseme kõikumised ning anoksia, globaalne jahenemine.[10]
Eesti
muudaEesti asus devonis Laurussia kontinendil ekvaatori lähedal.
Devoni ladestu settekivimid lasuvad Eesti aladel siluri ja ordoviitsiumi setenditel ja Mõniste kerke lael otse aluskorral. Avamused kulgevad lõuna pool Pärnu-Mustvee joont ning Narva jõe keskjooksul.
Devoni maksimaalne paksus Eestis on Kagu-Eestis üle 400 m.[11]
| Ladestu | Ladestik | Lade | Kivimiline koostis avamusel | Paksus |
|---|---|---|---|---|
| järgnev (pärast settelünka) | ||||
| devon | ülemdevon | Daugava | lubjakivi | 8+ m |
| Dubniki | savi, dolomiit | 15 m | ||
| Pļaviņase | dolomiit, lubjakivi | 27...32 m | ||
| keskdevon | Amata | liivakivi, aleuroliit, savi | 12...30 m | |
| Gauja | liivakivi, aleuroliit, savi | 78...80 m | ||
| Burtnieki | liivakivi, aleuroliit | 61...95 m | ||
| Aruküla | liivakivi, aleuroliit | 66...97 m | ||
| Narva | dolomiit, savi, aleuroliit | 30...109 m | ||
| Pärnu | liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit | 15...47 m | ||
| alamdevon | Rēzekne | liivakivi, aleuroliit | 1...52 m | |
| Ķemeri | liivakivi, dolomiit | 6...8 m | ||
| Tilže | liivakivi, aleuroliit | 2...18 m | ||
| eelnev | ||||
| Kõik tabelis toodud lademed ei esine Eestis, tegemist on Eestis kehtiva devoni stratigraafilise skeemiga. | ||||
Alamdevon
muudaVaradevoni alguses, Tilže lademe tekke ajal, oli Eesti alal soe madalmeri, kus settisid alamdevoni liivalasundid, mis paiknevad Kagu-Eestis, kuid ei paljandu.
Varadevoni keskel, Kemeri lademe moodustumise ajal, toimus lühiajaline transgressioon ning settisid liivakad setted. Varadevoni lõpus, Rēzekne lademe moodustumise ajal, algas uus mere pealetung ning lisaks liivakatele setetele settisid ka karbonaatsed setted.
Põhilisteks kivimiteks on liivakivid, aleuroliidid ning dolomiidid.
Keskdevon
muudaKeskdevonis kattis Eesti ala vahelduva veerežiimiga meri, kus settisid valdavalt liivakivid, kuid ka savid, dolomiitsed merglid, lubjakivid. Mereline bassein madaldus ning merelised olud vaheldusid maismaalistega. Settisid madalmere- ja jõgede deltapiirkonna liivakad setted ja nendega vahelduvad savikad kihid. Deltaalale iseloomulikult tekkisid põimkihilised liivakivid. Heledavärvilised liivakivid on iseloomulikud Pärnu, Gauja ja Amata lademele. Punasevärvilised erimid on tüüpilised Aruküla ning Burtnieki lademele. Narva lademes leidub lisaks savisid ja dolomiite.
Ülemdevon
muudaHilisdevonis algas uus mere pealetung, mis haaras Eesti kaguosa. Ülemdevoni Plavinase, Dubniki ja Daugava lademetes on lisaks savidele ja dolomiitidele ka lubjakive, kuid kihtide paiknemisala on Eestis minimaalne.
Maavarad
muudaKõige olulisemaks on klaasiliiv, mida on Piusas kaevandatud 20. sajandi algusest. Piusa klaasiliiva on kasutatud pudeliklaasi ning aknaklaasi valmistamiseks. Tänapäeval kasutatakse seda pudeliklaasi valmistamiseks ja vormiliivaks.
Devoni savisid on kasutatud telliste valmistamiseks.
Ülemdevoni lubjakive on kasutatud lubjapõletamiseks ja ehituskividena. Tänapäeval plaanitakse vaid killustiku tootmist.[12]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 International Chronostratigraphic Chart International Commission on Stratigraphy (vaadatud 28.10.2017)
- ↑ Geology Applied To Engineering Terry R. West, 2010 (vaadatud 29.11.2017)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Devon Eestis Kleesment,A., jt.2006 (vaadatud 30.10.2017)
- ↑ Beyond Natural Resources to Post-Human Resources Peter Baofu, 2013 (vaadatud 29.11.2017)
- ↑ Understanding Geochronology Robert Milton, June 20, 2017 (vaadatud 29.11.2017)
- ↑ Encyclopedia of Paleoclimatology and Ancient Environments Vivien Gornitz, Oct 31, 2008 (vaadatud 29.11.2017)
- ↑ Devonian climate and reef evolution: Insights from oxygen isotopes in apatite M.M.Joachimski, S.Breisig, W.Buggisch, J.A.Talent, R.Mawson, M.Gereke, J.R.Morrow, J.Day, K.Weddige, 15 July, 2009 (vaadatud 30.10.2017)
- ↑ End-Devonian extinction and a bottleneck in the early evolution of modern jawed vertebrates Lauren Cole Sallana, Michael I. Coatesa, 2010 (vaadatud 28.11.2017)
- ↑ The Late Devonian Mass Extinction: the Frasnian/Famennian Crisis (Columbia University Press)McGhee, George R., Jr, 1996. ISBN 0-231-07504-9
- ↑ Encyclopedia of Biodiversity Douglas H. Erwin, 2001 (vaadatud 28.11.2017)
- ↑ Geology and Mineral Resources of Estonia Raukas, A., Teedumäe, A., 1997 (vaadatud 28.10.2017)
- ↑ Devoni ajastu Mare Isakar, 2013 (vaadatud 28.10.2017)