Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel. Propositsiooni (väite) tõesuse sellist aluseks võtmist nimetatakse propositsiooni (väite) eeldamiseks.

Eeldamine võib olla teadlik või ebateadlik. Eeldus, mis pole sõnastatud, on varjatud eeldus.

Loogika

muuda

Loogikas on eeldus on propositsioon, ehk tõene või vale väide, millega kinnitatakse läbi arutluse mingi järelduse tõesust.[1] Arutlus koosneb hulgast eeldustest ja ühest järeldusest.

Arutlus saab oma järelduse suhtes olla kehtiv vaid siis, kui kõik selle eeldused on tõesed. Kui üks või rohkem eeldusi on valed, ei ütle arutlus midagi selle kohta, kas järeldus on õige või vale. Näiteks, valelik eeldus ei õigusta arutluse järelduse kõrvalelükkamist, ning nii teha oleks loogikaviga. Üks viis tõestamaks, et mingi väide on vale, on formuleerida korrektne arutluskäik järeldusega, mis eitaks seda väidet.

Kui tõestataval teoreemil on kuju "Kui p, siis q," siis p on teoreemi eeldus. Kui p on esitatav mitme propositsiooni konjunktsioonina, siis ka neid propositsioone võib nimetada teoreemi eeldusteks.

Keerulised arutlused võivad kasutada rida reegleid, et siduda mitu eeldust ühe järeldusega, või tuletada mitmeid järeldusi algsetest eeldustest, millest saavad siis omakorda eeldused järgnevate järelduste jaoks. Näide sellest on järeldusreeglite kasutamine sümbolloogikas.

Filosoofia

muuda

Filosoofilistes arutlustes ei ole enamasti võimalik propositsioonide tõesuses kindel olla. Arutlus lähtub seetõttu enamasti usutavatest propositsioonidest. Mõnikord eeldatakse midagi ka lihtsalt selleks, et näha, mis sellest järeldub.

Viited

muuda
  1. Audi, Robert, toim (1999). The Cambridge Dictionary of Philosophy (2nd ed.). Cambridge: Cambridge University Press. Lk 43. ISBN 0-521-63136-X. Argument: a sequence of statements such that some of them (the premises) purport to give reasons to accept another of them, the conclusion

Vaata ka

muuda