Eesti Maarahva Erakond
Eesti Maarahva Erakond (lühendatult EME) oli Eesti agraarerakond,[1] mis eksisteeris aastatel 1994–1999/2000.
| Eesti Maarahva Erakond | |
|---|---|
| endine Eesti erakond | |
| Esimees | Arnold Rüütel |
| Asutamine | 1994 |
| Lõpetamine | 1999/2000 (jätkus Rahvaliiduna |
| Ideoloogia | agrarism |
| Koduleht | www.eme.ee |
Eesti Maarahva Erakond kasvas välja Eestimaa Maarahva Kongressist[2] ja asutati 29.septembril 1994. aastal. Partei esimeheks valiti Arnold Rüütel. 1995. aasta Riigikogu valimistel sai valimisliit, mille koosseisus EME kandideeris – Koonderakond ja Maarahva Ühendus –, 32,2% häältest ja 41 kohta parlamendis.[3] Aastatel 1995–1999 oldi osalised valitsuskoalitsioonides (Tiit Vähi teine valitsus, Tiit Vähi kolmas valitsus, Mart Siimanni valitsus).[4]
1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales EME 9 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 18 omavalitsuses valimisliidus.[5] Samal aastal peeti liitumisläbirääkimisi Eesti Maaliiduga (EML) ja uue erakonna nimeks pidi saama Eesti Maarahva Liit, kuid ühinemisest ei saanud asja.[3]
1999. aasta Riigikogu valimistel said ühises[viide?] nimekirjas kandideerinud EME ja EML 7,3% häältest ja 7 kohta. Nimekirjas osalema oli kutsutud ka Arenguparteid ja Eesti Sinist Erakonda, aga need ei võtnud pakkumist vastu.[3] Sama aasta kohalikel valimistel osales EME 8 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 1 omavalitsuses valimisliidus.[6]
1999. aastal muudeti erakonna nimi Eestimaa Rahvaliiduks (ERL). 2000. aastal ühinesid sellega Eesti Maaliit ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, uueks esimeheks sai Villu Reiljan. 2003. aastal ühines Rahvaliiduga ka Erakond Uus Eesti.[3]
Viited
muuda- ↑ Tõnis Saarts. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. East European Politics, 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214
- ↑ Vahur Kalmre. [Postimehe valimisteatmik 1995.] Postimehe kirjastus 1995, lk 35
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Erakonnad.info
- ↑ Stefano Braghiroli, Vassilis Petsinis (2019). Between party-systems and identity-politics: the populist and radical right in Estonia and Latvia. European Politics and Society, lk 16
- ↑ Koostajad: Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel; toimetaja: Gerli Eero. Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi. Vabariigi Valimiskomisjon, 2015. Lk 101
- ↑ Heinsalu jt 2015, lk 103