Guinea-Bissau

Guinea-Bissau (ametlikult Guinea-Bissau Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul.

Guinea-Bissau Vabariik portugali República da Guiné-Bissau
Guinea-Bissau lipp Guinea-Bissau vapp
Riigihümn	"Esta é a Nossa Pátria Bem Amada"
Pealinn	Bissau
Pindala	36 125 km²
Riigikeel	portugali
Rahvaarv	1 861 283 (2017)
Rahvastikutihedus	51,5 in/km²
President	Umaro Sissoco Embaló
Peaminister	Rui Duarte de Barros
Iseseisvus	24. september 1973
SKT	1,347 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	723 $ (2017)
Valuuta	Kesk-Aafrika frank (XOF)
Ajavöönd	maailmaaeg
Tippdomeen	.gw
ROK-i kood	GBS
Telefonikood	245

Riik piirneb põhjas Senegaliga, lõunas ja idas Guineaga.

Nimi

Endise Portugali asumaana kutsuti teda Portugali Guineaks. Kui riik iseseisvus, siis vältimaks vaidlusi nime pärast Guineaga võeti pealinna Bissau järgi nimeks Guinea-Bissau.

Haldusjaotus

Guinea-Bissau on jaotatud kaheksaks piirkonnaks ja üheks autonoomseks sektoriks. Need on omakorda jaotatud 37 sektoriks.

Bafatá piirkond Biombo piirkond Bissau (autonoomne sektor) Bolama piirkond Cacheu piirkond Gabu piirkond Oio piirkond Quinara piirkond Tombali piirkond

Guinea-Bissau piirkonnad

Ajalugu

Kuni 18. sajandini oli Guinea-Bissau Mali impeeriumi Gabù kuningriigi osa. 17. sajandil jõudsid sinna aga Portugali orjakaupmehed, kes sajandi lõpuks koloniseerisid kogu riigi praeguse ala.

1956. aastal alustas Guinea ja Cabo Verde Iseseisvuspartei (PAIGC) relvastatud vastupanu kolonisaatoritele. Džunglisõjaks vajaliku varustuse eksportis PAIGC peamiselt Hiinast, Nõukogude Liidust ja teistest Aafrika riikidest. Vastupanu haaras peagi kogu riigi ning 1973. aastaks oli PAIGC kontrolli all suur osa Guinea-Bissau territooriumist. 24. septembril 1973 kuulutati välja iseseisvus, mis leidis tunnustamist novembris 1973 toimunud ÜRO peaassambleel. 1974. aastal toimus riigis sõjaväeline riigipööre ning järgmised kümme aastat juhtis Guinea-Bissaud sotsialistlik revolutsiooninõukogu. Esimesed mitmeparteilised valimised toimusid 1994, kuid armee hakkas mässama ning riigis puhkes kodusõda. Uued valimised toimusid 2000 ning riigi presidendiks sai Kumba Ialá.

Septembris 2003 toimus järjekordne riigipööre ning Kumba Ialá arreteeriti ja anti kohtu alla süüdistatuna võimetuses lahendada riigi probleeme. Pärast mitmekordset edasilükkamist toimusid märtsis 2004 taas parlamendivalimised, kuid sõjaliste klikkide võimuvõitlus viis sõjavägede ülemjuhataja mõrvamiseni ning riigis puhkesid taas laialdased rahvarahutused.

Juunis 2005 toimunud presidendivalimistel seadis oma kandidatuuri üles ka endine president Kumba Ialá, kuid kaotas ning valimised võitis João Bernardo Vieira, kes oli kõrvaldatud võimult 1998. aastal riigipöördega. Vieira oli aga absoluutselt vastuvõetamatu peaminister Carlos Gomes Júniorile ning seetõttu saatis president valitsuse laiali.

2. märtsil 2009 mõrvasid president João Bernardo Vieira mehed väidetavalt tema paleesse tunginud sõjaväelased.

Diplomaatilised suhted Eestiga

8. detsembril 2007 sõlmiti Eesti ja Guinea-Bissau vahel diplomaatilised suhted. Ühisdeklaratsioonile kirjutasid Lissabonis toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika riikide tippkohtumise raames alla Eesti peaminister Andrus Ansip ja Guinea-Bissau välisminister Maria da Conceição Nobre Cabral. Juures viibis Guinea-Bissau president João Bernardo Vieira.

Vaata ka

• Guinea-Bissau riigipeade loend

Välislingid

 Guinea-Bissau – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus