Jaapani keel
Jaapani keel (jaapani keeles 日本語 [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Seda räägib maailmas 127 miljonit inimest.
Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanji't (漢字), silpkirju hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ning mõnel juhul ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rōmaji (ローマ字). See on jaapani segakiri. Furigana (振り仮名) on jaapani keele lugemisabi, mille eesmärk on näidata kanji hääldust. Furigana koosneb peamiselt hiraganast, mis on väikselt kirjutatud kanji peale või kõrvale.
Jaapani keeles puudub konsonant L, mis asendatakse nii kõnes kui ka kirjas enamasti r-iga (nt balto 'baltimaalane' oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto).
Jaapani keeles puudub grammatiline sugu.
Foneetika
muudaTäishäälikud
muudaDiftonge jaapani keeles ei ole. Vokaale on viis. On fonoloogiline eristus pikkade ja lühikeste täishäälikute vahel: näiteks on hääliku i pikkus sõnades 叔父さん (ojisan, 'onu') ja お爺さん (ojiisan, 'vanaisa') tähendust eristav.
Hiragana | IPA transkriptsioon | Hepburni transkriptsioon | Kommentaarid |
---|---|---|---|
あ | [ä] | a | Ümardamata madal keskvokaal, lähedane eesti a-häälikule. |
い | [i] | i | Ümardamata kõrge eesvokaal, lähedane eesti i-häälikule. |
う | [ɯ] või [ü͍] | u | Pisut tsentraliseeritud ümardamata madal tagavokaal, mida hääldatakse kokkusurutud, kuid ümardamata huultega. Ta ei vasta täpselt [ɯ]-häälikule, mille korral huuled venitatakse laiali. Et IPA-s puudub huulte kokkusurumise sümbol, võeti tarvitusele sümbol [u͍], mis on ümardatud vokaali ja huulte laialivenitamise diakriitiku kombinatsioon. Eesti häälikutest meenutab kõige rohkem õ-häälikut. |
え | [e̞] | e | Ümardamata keskkõrge eesvokaal. Lähedane eesti e-häälikule. |
お | [o̞] | o | Ümardatud keskkõrge tagavokaal. Võrreldes eesti o-häälikuga on huuled vähem ümardatud. |
Kaashäälikud
muudabilabiaalid | alveolaarid | postalveolaarid | palataalid | velaarid | glotaalid | Mitmesugust | |
---|---|---|---|---|---|---|---|
klusiilid | [p] – p [b] – b |
[t] – t [d] – d |
[k] – k [ɡ] – g |
[ː] – tähe kordamine | |||
afrikaadid | [ts] – ts [dz] – z |
[tɕ] – ch [dʑ] – j |
|||||
frikatiivid | [ɸ] – f | [s] – s ([z] – z) |
[ɕ] – sh ([ʑ] – j) |
([ç] – h) | [h] – h | ||
nasaalid | [m] – m | [n] – n | ([ŋ] – g) | [ɴ] – n | |||
verberandid | [ɾ̠ ~ l̠] – r | ||||||
aproksimandid | [j] – y | [w͍] – w |
Helitud klusiilid /p, t, k/ on pisut aspireeritud (rohkem kui eesti keeles, kuid vähem kui inglise keeles). Helilised /b, ɡ/ ei moodusta alati täielikku sulgu, nii et nad meenutavad frikatiive või aproksimante. /ɡ/ hääldatakse paljudes murretes, eriti Ida-Jaapanis häälikuna [ŋ].
Alveolaarid /t, d, n/ (keeletipp puudutab ülahammaste tagapinda ja hambasompude eesosa) muutuvad enne häälikut /i/ vastavateks postalveolaarideks.
Frikatiivid [z, ʑ] on häälikute [dz, dʑ] hääldusvariandid. Häälikud [(d)z, (d)ʑ] tähistatakse Hepburni transktriptsioonis z ja j.
Alveolaarid /s, z/ muutuvad enne häälikut /i/ vastavateks postalveolaarideks.
Häälik /r/ on apikaalne postalveolaarne verberant. Ta kaldub lateraliseeruma ning muutub siis l-hääliku sarnaseks.
Ümardatud velaar /w͍/ on faktiliselt vokaali /u͍/ mittesilpimoodustav variant. Ta ei vasta tüüpilisele [w]-häälikule, sest ta moodustatakse pigem huulte kokkusurumisega kui ümardamisega.
[ɴ] on varieeruv konsonant, mis järgneva klusiili puhul järgib selle keeleasendit, kuid enne frikatiive ja täishäälikute vahel täielikku sulgu ei moodusta, mis teeb ta sarnaseks nasaaliga. Sõna lõpus on ta uvulaarne nasaal.
[h] läheb enne häälikut /i/ üle [ç]-häälikuks ning enne häälikut /u/ [ɸ]-häälikuks, mille hääldamisel huuled puutuvad kokku.
Märk ː tähistab konsonandi obstruktsiooni või pikenemist (/pː/, /tː/, /sː/ jne).
Fonoloogilised protsessid
muudaKonsonante puudutavad protsessid
muudaKonsonandid /b, ɡ/ muutuvad vokaalide vahel vastavateks frikatiivideks [β, ɣ]: 暴れる (abareru, [äβäɾe̞ɾü͍], 'märatsema').
Sõna keskel /ɡ/ nasaliseerub: 職業 (shokugyō, [ɕo̞kü͍ŋo̞:], 'töö'), 考える (kangaeru, [käŋŋäe̞ɾü͍], 'mõtlema'). Selline hääldus pole siiski omane kõigile jaapanlastele.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaJaapanikeelne Vikipeedia |
- Jaapani nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus