Kütus
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2011) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit). Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks (küttepuit, maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum, diislikütus), tööstuses jne.
Kütuse täielikul põlemisel saadavat soojushulka (energiat) iseloomustab kütteväärtus.
Kütuseliigid
muuda- Nafta
- Vedelgaas
- Benseen
- Tolueen
- Ligoriin
- Bensiin
- Lennukibensiin ehk aviobensiin
- Reaktiivkütus
- Diislikütus
- Petrooleum ehk lambiõli
- Tehniline bensiin
- Kerge kütteõli ehk ahjukütus ehk küttepetrool
- Raske kütteõli
- Õlijäätmed
- Kasutatud mootoriõli
- Kasutatud kompressoriõli
- Kasutatud turbiiniõli
- Kasutatud määrdeõli
- Kasutatud hüdroõli
- Kasutatud masinaõli
- Kasutatud transmissiooniõli
- Kasutatud metallitöötlusõli
- Kasutatud elektriisolatsiooniõli
- Kasutatud korrosioonitõrjeõli
- Reostustõrjel, mahutite pesemisel vms kogutud emulsioonid
- Õlijäägid
- Põlevkiviõli
- Kivisöetõrv
- Põlevkivitõrv
- Maagaas
- Naftagaas ehk kõrvalgaas
- Kildagaas
- Metaan
- Etaan
- Atsetüleen
- Propüleen
- Metüülatsetüleen-propadieen
- Etüleen
- Propaan
- Butaan
- Heksaan
- Ammoniaak
- Kivisöegaas ehk koksigaas
- Põlevkivigaas
- Generaatorgaas ehk veegaas
- Kõrgahjugaas
- Vesinik
- Metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused
- Küttepuit
- Küttepuidu notid, pakud, halud
- Hagu
- Küttepuidu nottidest valmistatud hakmed
- Raiejäätmete hakmed
- Kogupuu hakmed
- Puusüsi (nt grillsüsi)
- Vaik
- Tõrv
- Käbid
- Sae-, plaadi-, mööbli- ja tselluloositööstuse jäätmetest tahked kütused
- Puukoor
- Saepuru
- Saetööstuse hakmed (kasutatakse peamiselt tselluloosi toormena, vähemal määral energeetikas)
- Küttepinnud (laudade servamisjäägid)
- Tükilised mõõtulõikamise jäägid (prussi-, laua-, lipi-, plaadi- ja liistujupid, klotsid, tükid)
- Praakmaterjal
- Höövlilaast
- Teiste sektorite puidujäätmed
- Puidujäätmetest väärindatud kütused
- Küttepuit
- Põllumajandusest saadavad tahked kütused
- Õled ehk põhk
- Aganad
- Teravili
- Hein
- Silo
- Suhkruroog
- Köögiviljapealsed
- Kartulipealsed
- Biomassikultuurid
- Energiahein
- Päideroog ehk harilik paelrohi
- Ida-kitsehernes ehk galeega
- Roog-aruhein
- Ohtetu luste
- Harilik kerahein
- Siidpöörise liigid (prk Miscanthus)
- Harilik hiidroog
- Vitshirss
- Mais
- Sorgo
- Lutsern
- Kanep
- Energiavõsa
- Pajud (prk Salix)
- Paplid (prk Populus)
- Hall lepp
- Hübriidhaab
- Eukalüptiliigid (prk Eucalyptus)
- Energiahein
- Õlitaimede jäägid
- Rapsipõhk
- Rapsi õlikook
- Rapsisrott
- Rapsipellet
- Rapsiseemnekestad
- Päevalillevarred
- Päevalille õlikook
- Päevalillesrott
- Päevalille seemnekestad
- Õlitudra kuivatatud pressimisjäätmed
- Valge sinepi kuivatatud pressimisjäätmed
- Musta sinepi kuivatatud pressimisjäätmed
- Lutserni kuivatatud pressimisjäätmed
- Pallitud linakõrred
- Linaluud
- Linakook
- Puuvillakook
- Puuvillasrott
- Maapähklikoored
- Maapähklikook
- Maapähklisrott
- Safloorisrott
- Kookoskook ehk koprakook
- Kookossrott
- Palmikook
- Palmisrott
- Õliramtillakook
- Oliivisrott
- Sojaubade kestad
- Sojasrott
- Seesamisrott
- Kakaokestad
- Kakaosrott
- Guaarisrott
- Loomakasvatuse jäägid
- Toiduainetööstuse jäägid
- Leivajäätmed
- Kliid
- Pähklikoored
- Kuivatatud õlleraba
- Piirituse tootmise kuivjäägid
- Viinamarjaseemned
- Viinamarjasrott
- Viinamarjapulp
- Maisipulp ehk mitseena
- Kartulipulp
- Tsitruspulp
- Õunapulp
- Tomatipulp
- Suhkrupeedi difusioonilõigud
- Kartulikoored
- Köögiviljakoored
- Puuviljakoored
- Puuviljaseemned ja -varred
- Marjakestad ja -varred
- Tahked loomsed ja taimsed rasvad ning vahad (kütusena kasutatakse peamiselt riknenult, saastunult või madalama kvaliteediga toodangut)
- Looduslikest ja pool-looduslikest kooslustest saadavad tahked kütused
- Pilliroog
- Hundinui
- Vetikas
- Borneo rasv
- Hiina taimne küünlarasv
- Jaapani vahapuu vaha ehk vahamürgipuu vaha
- Lakipuu vaha
- Mürtelvaha ehk vahaporsa vaha
- Spermatseet ehk vaalavõidis
- Hall ambra
- Kalasteariin
- Kuivatatud küünalkala (Thaleichthys pacificus)[1]
- Kuivatatud tormipääsud (Hydrobatidae)[2]
- Hiina vaha ehk putukavaha ehk puuvaha (Ceroplastes ceriferus ja Ericerus pela putukatelt)
- Putukavaha (Coccus pela putukatelt)
- Jäätmekütus ehk põlevjäätmed ehk prügikütus
- Reoveesetted ehk reoveemuda
- Kodused biojäätmed
- Biodiislikütus
- Etanool
- Metanool ehk puupiiritus
- Alkoholisegud (erinevate alkoholide sisaldusega segud, koostises peamiselt etanool, propanool ja butanool, mingil määral ka pentanool, heksanool, heptanool ja oktanool)
- Biobutanool
- Biobensiin (vetikatest toodetud heksaani ja dodecaani segu)
- Biodimetüüleeter
- Bio-ETBE (etüül-tert-butüüleeter)
- Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter)
- Taimsed õlid (kütusena kasutatakse peamiselt riknenud või kasutatud õlina või biokütuste toormena)
- Loomsed õlid
- Peedimelass
- Suhkruroomelass
- Õllepraak
- Piiritusepraak
- Must leelis (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)
- Ligniin (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)
- Tökat
- Tärpentin (on kasutatud ajalooliselt mootorikütusena sõjaaegse mootorikütuste defitsiidi korral)
- Biogaas
- Prügilagaas
- Biometaan
- Puugaas
- Vesinik
- Väävelvesinik
- Ammoniaak
- Süsinikmonooksiid ehk vingugaas
- Dimetüüleeter ehk metoksümetaan
- Ammoonium-perkloraat komposiitkütus, kus ammoonium-perkloraadist oksüdeerija ja metallioksiidist (nt diraudtrioksiidist) katalüsaator on polübutadieen-akrülonitriili või hüdroksüül-termineeritud polübutadieeni abil seotud pulbrilisest metallist kütusega:
- Nitrotselluloos
- Must püssirohi
- Tsingi ja väävli segu
- Suhkrul põhinevad raketikütused
- Ühekomponendilised vedelad raketikütused vabastavad oma keemilise energia katalüsaatoriga kokku puutudes
- Kahekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kütuse ja oksüdeerija segul
- Kolmekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kahe erineva kütuse ja ühe oksüdeerija segul
- Geeliks muudetud vedelad raketikütused
- Tuumalõhustumisel (ehk tuumafissioonil) toimivad tuumkütused
- Tuumalagunemisel (ehk radioaktiivsusel) toimivad tuumkütused
- Tuumaühinemisel (ehk tuumafusioonil) toimivad tuumkütused
- Uraandioksiidtuumkütus (UOX)
- Seguoksiidtuumkütus (MOX)
- Sulasoolareaktorikütus (liitium-, berüllium-, toorium- ja uraanfluoriidi segu)
- Uranüülisoolade vesilahus (nt uranüülsulfaat)
Kütteliikide võrdlus
muuda| Kütteliik | Rajamiskulu 100 m2 maja puhul kroonides | Plussid | Miinused | Aastane küttekulu kroonides |
|---|---|---|---|---|
| Õliküte (küttepetrool) | 95 000 | Suhteliselt väike hooldusvajadus, täisautomaatne | Kalleim kütteliik, suur rajamiskulu, kallis kütus | Ligi 17 000 |
| Puidugraanulküte | 105 000 | Peaaegu täisautomaatne, taastuvkütus | Suur rajamiskulu, graanulite ladustamine, paar korda kuus katla puhastus | 7500 |
| Kivisöeküte | 50 000 – 60 000 | Odav ja kõrge energiatihedusega kütus | Ebamugav, määriv, raskesti automatiseeritav | 6000 |
| Maagaasiküte | 65 000 – 70 000 | Täisautomaatne, minimaalne hooldus | Halb kättesaadavus, sõltuvus Venemaast, plahvatusoht | 6200 |
| Elekter | 20 000 | Väikseim rajamiskulu, hooldusvaba, täisautomaatne, tuleohutus | Väga kallis energia, mitteautonoomne | 15 500 |
| Nunnauuni (voolukiviahi) | ca 100 000 | Hea soojusmahtuvus, talub kestvat suurt kuumust, taastuvkütus | Suur rajamiskulu, ei ole automatiseeritav, ainus värv on sinakashall | 6800 |
| Õhksoojuspump | Alates 22 000 | Odav rajada, odav pidada, hea tuleohutus | Ei soojenda tarbevett, pakasega kasutegur väike, müra, mitteautonoomne | 4000 |
| Maasoojuspump | Alates 120 000 | Täisautomaatne, tuleohutuim | Suur rajamiskulu, võib tekitada igikeltsa, mitteautonoomne | 6400 |
| Küttekamin | 25 000 – 50 000 | Annab kiiresti sooja, taastuvkütus | Puude ladustamine, tassimine, tuha väljavedu, ei ole automatiseeritav | 5000–7500 |
| Pottkiviahi (kaks ahju) | 54 000 – 64 000 | Ei kuivata õhku nagu keskküte, odav rajada, odav pidada, taastuvkütus | Sama mis küttekamin | 4000–6000 |
| Tulikiviahi (voolukiviahi) | Alates 55 000 | Tervislik kliima, odav pidada, taastuvkütus | Sama mis küttekamin | 4000–6000 |
Tabel näitab kütteliikide suhtelist võrdlust 2005. aasta lõpu seisuga ja kroonides. Seadmete ja kütuste hinnad on pikas perspektiivis ühesuguste erinevustega, lühiajaliselt võib erinevusi esineda. Kui üks kütteliikidest liigub ära (valdavalt nafta), siis mingi aja jooksul loksuvad ka teised hinnad algsetesse proportsioonidesse tagasi.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "The History Of Candles" Wreathmakers Blog (vaadatud 11.12.2011)
- ↑ "The History of Candlelight" International Guild of Candle Artisans (vaadatud 11.12.2011)