Kaunvili

Kaunviljad on liblikõielised köögiviljad, mille söödav osa on kaun või kaunas olevad seemned.

Oad Mehhiko turul

Kolme eri värvi läätsed

Liigid

Kaunviljade hulka kuuluvad näiteks hernes, kikerhernes, suhkruhernes, lääts, põlduba, sojauba, aeduba, mungvigna, okra (ehk söödav muskushibisk), guaarauba, lobauba, kaheõieline hobukaun.

Kirjeldus

Enamik kaunvilju kasvab üheaastaste põõsaste, kääbustaimede või hiidsortidena (mõned neist on üle 2 meetri kõrged). Enamik kaunvilju eelistab sooja kliimat, erandiks on hernes ja uba, mis taluvad ka madalaid temperatuure. Kaunad on liikidel keskmiselt 8–20 cm pikkused, neis on 4–12 neerukujulist seemet. Seemned erinevad suuruselt ja värvilt – rohelisest pruuni, musta, punase, kollase ja valgeni.

Herned kaunas

Kasutamine

Kaunvilju süüakse nii tervelt kui ka püreestatult kas külmalt või soojalt. Neist saab jahvatada jahu, vilju võib röstida, kääritada ja idandada.

Ajalugu

Paljusid kaunviljaliike tunti juba eelajaloolisel ajal. Varaseimad leiud pärinevad Lähis-Idast, seal on ka läätse ja herne kodumaa. Antiik-Kreekas ja Roomas peeti kaunvilju "vaese mehe toiduks". Keskajal söödi kaunvilju palju Euroopa põhjaosas, kus teraviljasaagid kliima tõttu sageli ikaldusid. Tänapäeval on kaunviljad aukohal iseäranis Põhja-Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia köögis.