Kohtla-Järve

linn Ida-Viru maakonnas

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Kohtla-Järve
Pindala: 39,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 434 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 0321[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 24′ N, 27° 17′ E
Kohtla-Järve (Eesti)
Kohtla-Järve
Kaart

Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.[viide?]

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946.[viide?]

Linnaosad ja rahvastik

muuda
 
Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone aadressil Keskallee 19. Endine Kohtla-Järve RSN TK ja EKP Kohtla-Järve Linnakomitee hoone

Kohtla-Järve linn koosneb viiest üksteisest eraldi seisvast linnaosast:[4]

 
1 – Järve, 2 – Ahtme, 3 – Oru, 4 – Sompa, 5 – Kukruse
Elanike arv linnaosas 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kohtla-Järve linn 36,329 35,801 35,056 34,394 33,743 33,197 32,577 33,498 33,675 33,434
Järve linnaosa 16,194 15,887 15,952 15,791 15,500 15,297 14,937 15,656 15,877 15,688
Ahtme linnaosa 16,416 16,239 16,140 16,095 15,779 15,506 15,185 15,601 15,599 15,563
Oru linnaosa 1,171 1,135 1,117 1,074 1,044 1,031 987 996 1,004 980
Sompa linnaosa 928 873 870 847 835 820 786 754 731 751
Kukruse linnaosa 568 552 529 529 509 500 496 467 464 452

Aastatel 19601991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu kuuenda linnaosana Viivikonna koos Sirgalaga, mis toimunud haldusreformi käigus liitusid küladena Narva-Jõesuu linnaga.

Majandus

muuda

Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on põlevkiviõli tootmine ja keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: VKG Oil, Eastman Specialties, VNK, mille toodangu müügikäive oli 2021. aastal umbes 480 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2013. aastal.[viide?]

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus, mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine, oluline on ka õmblustööstus.[viide?]

Hinnanguliselt oli 2021. aastal töötleva tööstuse toodangu müük umbes 550 miljonit eurot.[viide?]

2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.[viide?]

Haridus

muuda
 
Kohtla-Järve kultuurimaja

Kohtla-Järvel tegutseb kuus põhikooli (Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool). Gümnaasiumiharidust saab omandada Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohtla-Järvel on ka kolm huvialakooli: Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja.

Sport

muuda

Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.[viide?]

Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.[viide?]

Sõpruslinnad

muuda

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides:[5]

Ajalugu

muuda
 
New Consolidated Gold Fields Ltd Kohtla õlitehas
 
Esimese Eesti Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve õlivabrik, 1937

Kohtla-Järve nimi pärineb sellest, et koht asutati Kohtla ja Järve mõisa maade piirile. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula).[viide?]

Kohtla-Järve linn on rajatud Kohtla ja Järve mõisa maadele kunagise Järve küla kohale seoses põlevkiviõlitööstuse (Esimene Eesti Põlevkivitööstus) loomisega 1920. aastate alguses. Kohtla-Järve töölisasula (nüüd nn Vanalinn) rajati Järve vallamaja juures 1916. aastal alustatud põlevkivi kaevandamise piirkonda. 1930. aastatel tekkisid Käva, Pavandu ja Vaheküla elamukogumid. Kävale rajatud kaevandusettevõtte juurde kujunes arhitekt Anton Lembit Soansi üldplaani kohaselt töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajalipaiknevate gruppidena (Lilleküla, Sibulaküla jt, mis pole säilinud), omaette kahekorruseliste tööliselamute grupp (Hädaküla) ning arhitekt Eugen Habermanni projekti alusel[6] (1920–1921) kavandatud ametnike elamud (Siidisuka). Väikeasula tekkis ka Käva kaevanduse juurde. Pärast 1930. aastate majanduskriisi ehitati kolmekorruselisi paekivist tööliselamuid kööktubadega Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja asula põhjaossa Pavandusse. 1940. aastal hakati Kohtla tee äärde ehitama kahekorruselisi kahetoaliste korteritega elamuid.[viide?]

1946. aastal nimetati Kohtla-Järve maakondliku ja 1947. aastal vabariikliku alluvusega linnaks, millele allusid Kohtla ja Kukruse alev.[viide?]

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[7] 1950. aastal ehitati Kohtla-Järve kino "Pobeda", Keskallee 1. 1959. aastal liideti Kohtla ja Kukruse alev Kohtla-Järve linnaga. 1960. aastal ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964. aastal Oru asula. Kohtla-Järve linnale allutati veel 1959. aastal Kiviõli ja Püssi alev, 1960. aastal Viivikonna alev ja maapiirkondi. 1964. aastal loodi Kohtla-Järve rajoon.[viide?]

Juhtimine

muuda

Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[8][9]

Pilte

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Statistikaamet (28.08.2024). "RV0282U: Ragvastik, 1. jaanuar | Sugu, Elukoht, Aasta ning Vanuserühm". Vaadatud 28.08.2024.
  5. "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
  6. Siidisuka asum Kohtla-Järvel, www.arhitektuurimuuseum.ee
  7. Erelt, Pekka (17. juuli 2008). "Minu aadress - Pärnu oblast, Kingissepa". Eesti Ekspress.
  8. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  9. Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
  10. II Maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.08.2021)
  11. Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019. See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
  12. Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.

Välislingid

muuda