Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.

Korffi suguvõsa krahvivapp
Korffi suguvõsa aadli- ja parunivapp ning Schmysingk gen. Korffi suguvõsa parunivapp

Aadlisuguvõsast on esimesena teada 1241. aastal mainitud rüütel Henricus Corf. 15. sajandi II poolel astus Klaus (Nicolaus) Korff Saksa ordusse ja saabus Kuramaale. Korffid immatrikuleeriti Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi aadlimatrikli I klassi 1631. aastal. I klassi moodustasid need aadlisuguvõsad, kes suutsid oma seisust tõendada 16 sugupõlve. Korffid immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1864. aastal.

Suguvõsale kuulusid mõisad: Jäneda mõis, Tohisoo, Laagna ja Vaivara mõis, Eestimaa kubermangus ja mõis (Gut Raskulizy) Ingerimaal Peterburi kubermangus jt.

Modest von Schmysingk gen. Korff (1800–1876) immatrikuleeriti 7. veebruaril 1836 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 228 all, 1872. aastast krahvitiitliga. 1861. aastal immatrikuleeriti Nikolai von Korff (1793–1869) Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. 1864. aastal immatrikuleeriti vabahärra Nikolai von Schmysingk gen. Korff nr. 385 all Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. Aadlisuguvõsa esindav Frank von Korff immaturikuleeriti 1. mail 1938 Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Kuramaa suguvõsaliin

muuda

Kuramaa Korffidele kuulus ka 300 aasta jooksul Krustpilsi linnus ja Priekule vasallilinnus, kui 1585. aastal kinkis Poola kuningas Stefan Bathory linnuse sõjaliste teenete eest oma väejuhile Nikolai IV von Korffile (1585–1659) Kuramaa hertsogiriigis.

Suguvõsa esindajaid

muuda

Viited

muuda
  1. Peeter Arumaa, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. XXX, TARTU 1938, Läti keelt Liivimaa kohtuaktides 17. sajandist. lk 76
  2. Modest von Korff, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930
  3. Fjodor Korff (1813 – 1853), utlib.ut.ee
  4. Nikolaus Johann Rudolf von Korff (1793–1869), Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930

Välislingid

muuda