Kuldīga

Kuldīga
	[ k'uldiiga ]
läti	Kuldīga
	Vaade Kuldīgale
	Kuldīga lipp Kuldīga vapp
	Pindala: 13,2 km² (2024)
	Elanikke: 9940 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 58′ N, 21° 58′ E

Kuldīga (läti^ⓘ) (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Linn on Läti Vabariigi Kuldīga piirkonna keskus.

Kuldīga järgi on nimetatud Porkuni lademe Kuldiga kihistu.^[3]

Ajalugu

1242. aastal hakati Saksa ordu Liivimaa haru maameistri Dietrich von Grüningeni juhtimisel ehitama Venta jõe vasakule kaldale endise kurelaste mahapõletatud puidust linnuse asemele uut linnust. See valmis 1245. aastal; edaspidi kujunes selle ümber asula ja väikelinn. 1368. aastal võeti Kuldīga Hansa Liitu.

Kuldīga oli Saksa ordu Liivimaa haru Kuldīga komtuurkonna komtuuride residents.

Linn oli enne pealinna üleviimist Miitavisse Kuramaa hertsogkonna pealinn aastatel 1596–1616.

Vaatamisväärsused

Vaade Kuldiga sillale

Kuldīga vanalinn kuulub 2023. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ajalooline linnasüda, 1242. aastal ehitatud Kuldīga ordulinnuse jäänused, tellissild üle Venta jõe ning Ventas rumba – Euroopa kõige laiem, kuid vaevalt 1 meetri kõrgune juga.

Vanalinn, Kuldīga ordulinnuse jäänused, Adati vabriku asupaik, Raiņa iela 6A asuv armulauabalustraad, kamin aadressil Pils iela 5, elumajad Baznīcas iela 17, Pils iela 5, Liepājas iela 17, Kalna iela 14, Jelgavas iela 1, 1905. gada iela 12, Baznīcas iela 7, kahest hoonest kompleks Kalna iela 13 ja 15, aselinnapea kohtumaja, linnavahi majake, Peetri kabeli kellatorn, Anna ja Katariina luteri kirikud, kolm Anna kiriku vitraaži ning orel, Katariina kiriku orel, oreli noodivihik, kümme oreli juures asuva lühtri klaasdetaili, kiriku altar, kantsel, reljeef Kuldīga vapiga, altar ja interjööri kaunistuselemendid, vana raekoda, katoliku kirik, selle külgaltarid, orel ja kantsel, õigeusu kiriku kupli maalingud, sealne kuninglik värav ja Jumalaema ikoon, hertsogi apteek, Balti Õpetajate Seminari hooned aadressil Liepājas iela 31, Liepājas iela 1 maja reljeefid, Veckuldīga linnamägi, sillad Alekšupīte jõel (6 silda) ja kümne hoone uksed on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.^[4]^[5]

Kohaliku kaitse all on Charlottenruhe mõisa kabel, saksa gümnaasiumi hoone, Virka mõisa häärber, elumajad 1905. gada iela 1, Baznīcas iela 9, majapidamishoonega elumaja Liepājas iela 3a ja 30 hoone uksed.^[6]

Looduskaitse all on kolm tamme Pilskalna iela lõpus, vaher aadressil Pētera iela 3, hõberemmelgas aadressil Pētera iela 8, tamm aadressil Mucenieku iela 24, Ventas rumba, mänd vanal saksa kalmistul, hõberemmelgas aadressil Mucenieku iela 20, toomingas aadressil Darba iela 8-2, pärn aadressil Dīķu iela 3, joa juures kasvav saar, elupuu aadressil Leona Paegles ielā 5, mandžuuria pähklipuu aadressil Dzirnavu iela 9 ja vaher Anna kalmistul. Linna läbib Venta oru hoiuala.^[7]

Anna kalmistul asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud sõduritele.^[8]