Kullapalavik
|
See artikkel räägib sotsiaalsest nähtusest; filmi kohta vaata artiklit Kullapalavik (film). |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kullapalavik oli ja on aeg, kui töölised koondusid erinevaist maailma paigust kindlale alale, kus on leitud suuremas koguses kulda. Tihti on neist tekkinud uusasustused aladel, kus varem inimasustus oli hõre või puudus, eriti paistis see silma Austraalias ja Põhja-Ameerikas.
Kuigi kulda on kaevandatud juba Rooma Impeeriumist saadik ja varemgi, siis suurimad kaevandused jäid kullapalaviku perioodi 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Sel ajal võttis hoogu ka tööstusrevolutsioon, mis oli kaevandustes kasutatava tehnoloogia ja uute tehniliste lahenduste kiireks arendajaks, kõik see omakorda kiirendas muude kaevandusega seotud harude nagu transport, logistika, rasketehnika jne arengut. Kullakaevandus iseenesest ei olnud küll niivõrd tulus, aga paljud vahendajad ja transpordifirmad teenisid hiigaslikke kasumeid kulla käitlemisega, selle tulemusena tekkisid esimesed tõelised tänapäeva mõistes miljonärid ja teatud regioonis monopolfirmad.
Kuna maailma majandus ja rahandus on paljuski põhinenud kullal ja eriti on kullaindeks rohkem esile tõusnud madalamate majandusseisude ajal, siis lühiajalised nn mini-kullapalavikud tekivad ka sel ajal. Viimane taoline oli Kakamega kullapalavik. 2008. aasta majandussurutise järel, mis viis kulla hinna rekordkõrgustesse, on kullapalavikust rääkima hakatud ka Lõuna-Ameerikas.