Kuulmekäik

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.

Välimine kuulmekäik moodustub oimuluust ja kõhrest.^[1] Oimuluu vastav kanal on välimise kuulmekäigu luulise osa toeseks ja kõhreline osa on kõrvalesta kõhre jätkuks.^[2]

Välimisele kõhrelisele kuulmekäigule kinnitub kõrvalest (olemasolul). Kõhrelist osa vooderdav nahk on õhuke ning seda katavad karvad ja kõrvavaigunäärmed. Kõrvavaigunäärmed komplekteerivad kõrva kaitsvat nõret – kõrvavaiku (cerumen).

Välimise kuulmekäigu areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Imetajatel

Inimestel

Kuulmekäigu ülesanne on edasi juhtida helilainete võnkeid. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille maksimum on umbes 4 kHz.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 850:2004.
↑ Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

Spider Found Living In Woman's Ear Canal (PHOTO), veebiversioon (vaadatud 11.02.2014) (inglise keeles)
Sissekanne Encyclopaedia Britannicas
Sissekanne Terminologia Anatomicass A15.3.01.045: Meatus acusticus externus. Välimine kuulmekäik

[tNVCO-1] "Meditsiinisõnastik" 850:2004.

[lXsjq-2] Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

[1]

[2]