Lübeck

Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. See asub Läänemere Lübecki lahe kaldal. Kesklinn asub Trave jõe kaldal 15 km kaugusel merest. Lübeckit on nimetatud ka seitsme torni linnaks.

Hansalinn Lübeck
saksa Hansestadt Lübeck
Lübecki lipp Lübecki vapp
Pindala: 214,1 km²
Elanikke: 219 044 (31.12.2023)
Koordinaadid: 53° 52′ N, 10° 41′ E

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul

Ajalugu

Ala oli asustatud lääneslaavlaste hõimudega, kui Saksi hertsog Heinrich Lõvi vasall Holsteini krahv Adolf II 1143. aastal Lübecki linna asutas. Vahepeal linn hävis, kuid Heinrich Lõvi lasi selle 1159. aastal taastada. Linnaõigused sai Lübeck 1160. aastal (Soester Stadtrecht).

Juba vanasse Lübeckisse oli koondunud palju kaupmehi: friislasi, hollandlasi ja vestfaallasi. Uus Lübeck, algul võimsa Baieri ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi toetusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus. 1226. aastal andis keiser Friedrich II linnale omavalitsus- ja kaubandusõiguse (Lübecki õigus).

Lübeck, 1493

1226. aastal kuulutas keiser Friedrich II Lübecki linna vabaks riigilinnaks. Lübecki õigus oli linna munitsipaalvalitsusvormi põhiseadus, mis töötati välja pärast vabalinnaks muutmist. Teoreetiliselt muutis Lübecki õigus selle vastu võtnud linnad lõivudest sõltumatuks. 14. sajandil sai Lübeckist "Hansa Liidu kuningas" ja sel ajal selle keskaegse kaubandusorganisatsiooni suurim ja võimsaim liige. Vabalinn Lübeck oli Hansa Liidu pealinn 14. sajandist alates.

 Pikemalt artiklis Vabalinn Lübeck

Vaade Lübecki vanalinnale

Kuni 1. aprillini 1937 moodustas Lübeck koos Trave suudmes paikneva Travemündega eraldi liidumaa. 1937. aastal võeti aga vastu uus Suur-Hamburgi seadus (Groß-Hamburg-Gesetz), millega Hamburgi territooriumi suurendati Preisimaa arvelt. Kompensatsiooniks anti Lübeck Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi.

Pärast teist maailmasõda kuulus Lübeck Suurbritannia okupatsioonitsooni, kogu ala linnast idas aga NSV Liidu okupatsioonitsooni. Kui pärast Preisimaa likvideerimist 1947. aastal Bremen ja Hamburg vabade hansalinnadena taastati, siis Lübeck inkorporeeriti uue, Schleswig-Holsteini liidumaa koosseisu. Põhjuseks oli Lübecki asukoht täpselt Lääne- ja Ida-Saksamaa piiril. 1956. aastal plaaniti Lübeckis korraldada referendum linna taastamise küsimuses eraldi liidumaana, kuid Lääne-Saksamaa ülemkohus lükkas selle tagasi.

Lübeck on tuntud ka seal toodetava martsipani poolest. Lübeck on ka Thomas Manni suurteose "Buddenbrookid" tegevuskoht.

Lübecki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Seosed Eestiga

Lübeck toetas Saksa ordut, mille haru Liivi ordu oli juhtiv jõud Läti ja Eesti alade ristiusustamisel Maarjamaa ristisõjas. Kesk- ja varauusaegsesse Hansa Liitu kuulunud Lübecki ja Eesti linnade vahel toimus sajandeid elav kaubandus ja inimeste liikumine, millega kaasnesid ka kultuurilised mõjud. Näiteks oli praeguseks Niguliste kirikus eksponeeritava "Surmatantsu" autor Bernt Notke just Lübecki kunstnik, Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti järgi ehitati aga Narva raekoda. Lübecki linnaõiguse said Eesti linnadest teadaolevalt Tallinn, Rakvere ja Narva. Ka pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahel. Esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega ilmusid 1525. aastal Lübeckis, kuid hävitati linna katoliikliku rae käsul. Tartu Jaani koguduse kaplani Franz Witte tõlgitud Lutheri katekismus trükiti Lübeckis kas 1553. või 1554. aastal.

Tallinnast veeti Lübeckisse ohtralt lina. 16. sajandil teravnes Tallinna ja Lübecki vaheline konkurents idakaubanduses, kui Tallinna kaupmehed püüdsid takistada lübecklaste otsesidemeid Liivimaaga. Selle tulemusel suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda otse Narva ja Viiburisse. Rivaliteet ning Lübecki laevade arest Rootsi võimude poolt 1562. aastal viis Põhjamaade seitsmeaastase sõjani. Sõja käigus, kui Rootsi ja Lübeck olid eri leerides, oli Lübecki ja Eesti alade vahel ka otsene sõjaline kokkupõrge: 1569. aasta juulis saabus Tallinna lahte Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lübecklased riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.

Kuna sakslased ja baltisakslased liikusid Baltimaade ja Saksamaa vahet tihedalt veel sajandeid, pärinevad Lübeckist ka mitmed Eestis tegutsenud kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks Glehnide suguvõsa Eesti haru rajaja kaupmees Heinrich von Glehn ning Tartusse 1810. aastal kooli rajanud Johann Martin Asmuss, samuti Tartu kirjastaja Heinrich Laakmann. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek Hargla keskaegset Tallinna kujutavate kriminaalromaanide peategelane apteeker Melchior Wakenstede.

Tartu Jaani kiriku üks kabeleid kandis nime Lübecki kabel. 2004. aastal pandi Jaani kiriku kõrval asuva jalakäijate tänava nimeks Lüübeki tänav.

Lübecki Vorwerkeri kalmistul asub II maailmasõjas surnud eestlastele püstitatud mälestusmärk: Lübecki eestlaste mälestusmärk (Estnische Kriegsgräberstätte Lübeck).

Vaata ka

• Lübecki õigus
• Lübecki Ülikool
• Lübecki aukodanike loend
• Lübecki Püha Katariina kirik

Välislingid

• Lübecki koduleht
• Lübecki information