Vikipeedia

Mõisaküla

linn Viljandimaal Mulgi vallas
 See artikkel räägib Mõisaküla linnast, samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Mõisaküla (täpsustus)

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres. Linnaõigused sai 1. mail 1938.

Mõisaküla
Pindala: 2,2 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 744 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5145[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 5′ N, 25° 11′ E
Mõisaküla (Eesti)
Mõisaküla
Kaart

Mõisaküla tekkis suuresti tänu raudteele. Kuna rongiliiklus on lakanud ja tööstus linnast suuresti kadunud, on Mõisaküla elanikkond hakanud vähenema.[4]

Linnas on 32 tänavat, mille kogupikkus on 15,5 km. Mõisakülas on 401 elamut.

Mõisakülas tegutseb spordiklubi Ülo.[5]

Linnas asuvad Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik ja Mõisaküla Püha Vaimu kirik.

Ajalugu

muuda
 
Mõisaküla kõrgem algkool
 
Mõisaküla õigeusu kirik

1895. aastal asuti rajama Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteed ja Valga–Ruhja–Pärnu raudteed. Tänu sellele tekkis Abja mõisa soistele maadele ka Mõisaküla. Esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 ja järgmise aasta 1. augustil avati ka Mõisaküla–Viljandi raudteeliin.[6]

Esimese kooli rajas Mõisakülla 1905. aastal Jaan Sihver. Tegemist oli kaheklassilise erakooliga.

Mõisaküla eraldati Abja vallast ja sai alevina omavalitsusõigused 1. detsembril 1920.[7]

1926. aasta asutati Mõisakülas linaketramis- ja kudumisvabrik, mis sai pärast 1940. aastal toimunud ümberkorraldusi nimeks Bolševik.

1929. aastal asuti ehitama Mõisaküla Püha Vaimu kirikut, mis valmis lõplikult 1942. Aastail 1933–1934 ehitati Alar Kotli projekti järgi Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik.

1937. aastal nimetas Mõisaküla alevivolikogu Mõisaküla tulevaseks Abja linnaks, milline nimemuutus oleks kehtima hakanud linnaks saamise järel. Abja vallavalitsus avaldas selle otsuse vastu protesti. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega,[8] sai Mõisaküla kolmanda astme linnaks. Linnaks saamise järel nõudis Siseministeerium linna nime muutmist, kuna linna nimi ei saavat olla küla. Linnakodanikud panid ette 101 uut nime, sealhulgas Piiri, Raja, Soodla, Sooniste, Rajasoo, Luhaste, Porilombi, Raudsoo, Linda, Pori, Paliste (linnavanema Paalitsa järgi), Okasmäe (endise linna maade omaniku Stackelbergi järgi), Kureste (endise alevivanema Kure järgi), Abjaraja (Abja+Rajangu), Ümera, Säde, Haliste jne. Akadeemilise Emakeele Seltsi arvates oleks linna nimi tulnud jätta muutmata.[9] 1940. aastaks ei jõutud siiski linna ümber nimetada.

4. augustil 1941, kohe pärast Nõukogude okupatsioonivõimu väljakihutamist, anti Mõisakülas välja haruldased nn Mõisaküla margid: seitse NSV Liidu postmarki templiga "Vaba Eesti".

Teise maailmasõja ajal Saksa vägede taganemisel 23. septembril 1944 hävitati täielikult Mõisaküla Raudteetehased ja linnas põles maha ka 70 maja.

Esimene kitsarööpmeline reisirong sõitis läbi Mõisaküla 5. oktoobril 1896. Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 15. mail 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane üldkasutatav kitsarööpmeline reisirong. Uuesti jõudis raudtee Mõisakülla suvel 1981, kui algas otseühendus laiarööpmelist raudteed pidi Riia ja Tallinnaga. Üheaegselt jõudsid 17. juulil 1981 Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-616 Tallinnast ja DR1A-189 Riiast.

30. aprillil 1983 hävis tules Mõisaküla luteri kirik. Selle taastamist alustati 1995. aastal.[10]

 
Endine Mõisaküla raudteejaam
 
Edelaraudtee poolt endise raudtee meenutuseks Mõisakülale kingitud reisivagun

Viimane Tallinna–Pärnu–Riia liini reisirong sõitis läbi Mõisaküla 20. veebruaril 1992, viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud reisirong (liinil Tallinna–Mõisaküla) aga 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Mõisakülla veel aastani 2001. 2008. aasta alguses alustati raudtee demonteerimist lõigul Pärnu–Mõisaküla. Et raudtee unustuse hõlma ei vajuks, kinkis Edelaraudtee Mõisakülale reisivaguni, mis jäi alles koos paarisajameetrise raudteejupiga endises jaamas.

2012. aasta augustis jõudsid ajakirjandusse teated siseministeeriumis valmivast seaduseelnõust, mille jõustumise korral võiks Mõisaküla-taoline alla 1000 elanikuga asula linna staatuse sootuks kaotada.[11]

2017. aasta haldusreformi käigus liitus linn Karksi, Abja ja Halliste vallaga uueks Mulgi vallaks. Sellega kaotas Mõisaküla omavalitsusliku staatuse.

Rahvastik

muuda
 
Nn Mõisaküla mark
Rahvaarvu muutumine
Aasta Rahvaarv
1938 2421
1959 2299
1970 1894
1979 1618
1989 1349
2000 1169
2001 1149
2002 1135
2003 1120
2004 1102
2005 1091
2006 1073
2007 1051
2008 1040
2009 967
2010 958
2011 880
2012 839
2015 789
 
Mõisaküla linnavalitsuse hoone
 
Mõisaküla

Linnapead

muuda

Mõisaküla linnapead on olnud Arno Torn (1993–1996), Arvids Tisler (1996–2002), Aule Kikas (2002–2005) ja Valdiku Pilt (2005). Alates 2005. aastast on linnapea Ervin Tamberg.[12]

Silmapaistvaid isikuid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?page_id=506&year=2016&month=12, vaadatud 8.09.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ "Juhtkiri: Majatäis linlasi" Sakala, 16.01.2009
  5. ↑ Karl Tiit tõstis end hõbedale Sakala, 22.04.2011
  6. ↑ Ajalugu moisakyla.ee
  7. ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/12/17/38 RT 1920, 215/216.
  8. ↑ Linnaseadus (RT 1938, 43, 404)
  9. ↑ Mõisaküla jäägu Mõisakülaks. Rahvaleht, 7. november 1938, nr 206, lk 5.
  10. ↑ Arvo Lasting:85 aastat Mõisakülas kirikut Eesti Kirik, 21. august 2019
  11. ↑ Aivar Aotäht "Eelnõu seab Mõisaküla linliku tuleviku küsimärgi alla" Sakala, 09.08.2012
  12. ↑ Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992.a..pdf
  13. ↑ "Tõstja Indrek Jürise tõi Mõisakülla kuldmedali" Sakala, 06.02.2009
  14. ↑ Mõisaküla muutus ühe Eesti meistri võrra rikkamaks Sakala, 16.04.2009
  15. ↑ Mõisaküla elab endiselt raudtee lummuses
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "stat" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus

muuda
  • Mõisaküla tulevik tume. Vaba Maa, 10. veebruar 1936, nr 33, lk 8.
  • Mõisaküla linnale otsitakse nime. Uus Eesti, 26. september 1938, nr 264, lk 7.
  • Kogu linna rahvas linnale nime otsima. Uus Eesti, 29. september 1938, nr 267, lk 2.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mõisaküla&oldid=6745978"