Ostia Antica
Ostia Antica (ka Ostia Tyberina[1]) on endisaegne linn Itaalias tänapäeva Ostia lähistel. Linn asus Tiberi suudmes, ent tänapäeval on selle varemed jäänud jõesuudmest 3 kilomeetri kaugusele. Linna jäänused võtavad enda alla 50 ha suuruse territooriumi.[2] Tegemist on hästi säilinud antiikse linna varemetega, kus on säilinud antiikaegsed freskod ja mosaiigid. Algselt kandis linn Ostia nime, tänapäeval kasutatakse selle kohta terminit Ostia Antica, eristamaks seda tänapäeva Ostiast.
Ajalugu
muudaLegendide kohaselt rajas Ostia Ancus Marcius, kes hävitas Tiberi suudmes asunud Ficana ja rajas selle asemel merele lähemale Rooma koloonia. Esimesed teated Ostiast pärinevad 7. sajandist e.m.a, vanimad arheoloogilised leiud pärinevad seal küll 4. sajandist e.m.a.[3] Vanimaks hooneks, mis on säilinud, on Castrum ja Capitolium, mis rajati 3. sajandil e.m.a.[4]
1. sajandil e.m.a kujunes Ostia Gaius Mariuse ja Sulla vaheliste lahingute tallermaaks. Marius ründas linna aastal 87 e.m.a. Pärast selle rüüstamist suundus ta edasi Antiumi, Aricia ja Lanuviumi peale.[5]
Aastal 68 e.m.a rüüstasid linna piraadid. Piraadid põletasid maha sealse sadama ja hävitasid rooma laevastiku.[6] Pompeius kasutas tekkinud olukorda, et saada foorumil õigus piraatide vastu tegutseva sõjaväe moodustamiseks. Ostia taastamisel rahastas müüride ehitamist Marcus Tullius Cicero.[7]
Tiberiuse ajal valmis linna foorum. Julius Caesar soovis Rooma paremaks viljaga varustamiseks Ostiasse uue sadama rajada. See valmis siiski alles Claudiuse ajal, ent juba Trajanuse ajal oli sinna kogunenud liialt palju setteid ja alustati veel uuema sadama rajamist. Koos Civitavecchiasse rajatud konkureeriva sadamaga põhjustas sealse sadama amortiseerumine Ostia allakäigu.[8]
Tol perioodil oli Ostia korraliku infrastruktuuriga linn, millel oli oma tuletorn. Linnast on leitud 18 mitraismi templit, mis näitab selle usundi suurt populaarsust.[9] Linnast on avastatud ka avalik käimla, tuletõrjedepoo, teater ja mitu sauna. Aastail 1960–1961 toimunud väljakaevamistel avastati sealt ka sünagoog, mis on vanim teadaolev sünagoog Euroopa aladel.[10]
II sajandil kasvas linna elanike arv 50 000-ni ja saavutas haripunkti III sajandil, mil seal võis olla kuni 100 000 elanikku. Tol ajal sai Ostiast ka piiskopkonna keskus, mille katedraaliks oli Santa Aurea. Constantinus I otsusel kujunes aga Rooma sadamaks Ostia asemel Tiberi põhjakaldal asuv Portus. Nõnda kujunes Ostia tähtsast sadamalinnast jõukate roomlaste elupaigaks. Varem hoonestuses tähtsat rolli mänginud korterelamute asemele hakati rajama villasid, ühtlasi vähenes ka Ostia rahvaarv.[11] Linna allakäik ei olnud siiski kiire, sealsete tänavate sillutist remonditi ja alles jäid ka avalikud saunad (IV sajandil oli neid Ostias 26). Uusi kirikuid ja sillutatud tänavaid rajati ka linnamüürist lõuna poole, kuhu rajati uus väike sadam ja kujunes uus ärikeskus.
Aastal 409 vallutasid linna Alarich I väed, seejärel kuulutati seal keisriks Priscus Attalus.[12] 414 kirjutas poeet Rutilius Claudius Namatianus Ostia sadamate halvast seisukorrast, mida on peetud tunnistuseks linna allakäigust.[13] Uuemad arheoloogilised uuringud näitavad, et toona olid sadamad siiski funktsionaalsed ja seda lõiku peetakse kirjanduslikuks võtteks, mis näitab Rooma üldist allakäiku.
Rooma riigi languse järel püsis Ostia mõnda aega iseseisva linnana, kuigi kannatas barbarite rüüsteretkede all. Pidevas languses olev linn hüljati IX sajandil, pärast araabia piraatide rüüsteretki. Aastal 849 toimus linna all lahing kristlaste vägede ja araabia piraatide vahel. Ostia elanikud asusid ümber Gregoriopolisesse.
Arheoloogiline mälestis
muudaEsimesed suuremad väljakaevamised Ostia Anticas lasi teostada Benito Mussolini aastail 1939–1942.[3] Seejärel peatusid uuringud kuni aastani 1954, mil avaldati esimeste uurimiste materjalid. Alates sellest ajast on linnas pidevalt läbi viidud arheoloogilisi uuringuid. Uued uuringud on peamiselt keskendunud varasemal ajal välja kaevatud osale, nõnda on vähemalt kaks kolmandikku linnast veel välja kaevamata. Erandiks on üks piirkond, kus korraldati noorte arheoloogidie treenimiseks väljakaevamisi aastail 1966–70 ja 1974–75.
Lisaks väljakaevamistele on linna uurimiseks kasutatud ka magnetomeetriat. Taoliste uuringutega avastati aastal 2014, et Ostia müür ulatus ka Tiberi põhjakaldale, kus asusid suured ladude kompleksid.[14]
Linna välja kaevatud osa on külastajatele avatud. Osa sealsetest leidudest on eksponeeritud Ostia Anticas asuvas muuseumis. Sealset teatrit kasutatakse vahel mitmesuguste kultuuriürituste läbiviimiseks.[15]
Viited
muuda- ↑ Philipp Clüver Italia Antiq. l. iii. lk. 870 - 879
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2017. Vaadatud 17. märtsil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 https://www.britannica.com/place/Ostia
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2017. Vaadatud 17. märtsil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Appian, The Civil Wars, 1.8, ed. Horace White, 1899
- ↑ Robert Harris,"Pirates of the Mediterranean" New York Times, 30 September 2006
- ↑ Ostia Antica, A guide to Excavations, Pellegrino, 2000
- ↑ "Ostia – Italy". Encyclopedia Britannica.
- ↑ Griffith, Alison. "Topographical dictionary – Mithraism".
- ↑ Anders Runesson, "The Oldest Original Synagogue Building in the Diaspora: A Response to L. Michael White" HTR 92.4 , lk 409–433;
- ↑ Ostia in Late Antiquity, Douglas Boin, 2013, Cambridge University, lk. 65
- ↑ Edward Gibbon Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu, ptk XXI
- ↑ http://www.ostia-antica.org/~atexts/rutilius.htm
- ↑ https://www.huffingtonpost.com/2014/04/17/roman-port-city-ostia-archaeology-_n_5167948.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2013. Vaadatud 17. märtsil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ostia Antica |