Pärnu krahvkond

Pärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau, saksa keeles Grafschaft Pernau) oli Pärnumaal asunud Rootsi kuninga läänivaldus 17. sajandil.

Krahv Franz Bernhard von Thurn-Valsássina (1592 Praha – 1628 Strasburg)

Pärnu krahvkonna moodustas 16. oktoobril 1627 Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Krahvkonna koosseisu kuulusid Audru, Tahkuranna, Võlla, Tori, Pööravere, Kaelase, Koddesi ja Koonga mõis.^[1] Läänivalduse omanikuks sai Böömimaa aadliku ja sõjamehe krahv Heinrich Matthias von Thurni poeg ooberst krahv Franz Bernhard von Thurn-Valsassina (1592–1628).

Heinrich Matthias ja Franz Bernhard olid Gustav II Adolfi liitlase protestandist Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürsti ja Böömimaa kuninga Friedrich Ii pooldajad kolmekümneaastase sõja Böömi sõjas, 1618–1625.

Kuna Franz Bernhard suri juba järgmisel aastal, läks krahvkond tema lesele krahvinna Magdalena von Thurn-Valsassinale (sündinud krahvinna Hardeck; u 1600 – 1651). Temale kuulus krahvkond veel 1632. aastal; ta haldas krahvkonda alaealise poja eest.

Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622 Tallinn – 1686 Sigtuna)

1654. aastal oli Pärnu krahviks Franz Bernhardi ja Magdalena poeg krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656), kel oli kindralmajori auaste ja kes oli 1653–1655 Eestimaa kuberner.

Järglasteta Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656) surma järel 1661. aastal anti krahvkond kompensatsiooniks kaotatud Kuressaare krahvkonna eest krahv Magnus Gabriel De la Gardiele (1622–1686), kui Kuressaare krahvkond anti pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist Kristiinale elatusmaaks (rootsi keeles underhallsland).^[2]. 1666–1675 rentis Magnus Gabriel De la Gardie käest Pärnu krahvkonda ja mingil ajal ka Haapsalu mõisa, Hinrich Crohnenstern^[3]

Krahvkonna asehaldur

1665 Magnus von Wolffeldt (surn. 1666) Parasmaa mõisnik^[4]

Vaata ka

Viited

↑ Alexander von Bodisco. Graf Matthias von Thürn und seine Nachkommen, Baltische Monatsschrift, LXIX. Band, seite 280
↑ Kalle Kesküla. Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav, Saarte Hääl, 12. oktoober 2009
↑ Hinrich Crohnenstern (Cronstierna) (1602 – 1678), sok.riksarkivet.se
↑ Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931

[1] Alexander von Bodisco. Graf Matthias von Thürn und seine Nachkommen, Baltische Monatsschrift, LXIX. Band, seite 280

[2] Kalle Kesküla. Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav, Saarte Hääl, 12. oktoober 2009

[3] Hinrich Crohnenstern (Cronstierna) (1602 – 1678), sok.riksarkivet.se

[4] Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931

[1]

[2]

[3]

[4]