Piemonte

Piemonte on maakond Loode-Itaalias. Piirneb Prantsusmaa, Šveitsi ning Itaalia Lombardia, Liguuria, Emilia Romagna ja Valle d'Aosta maakonnaga.

Piemonte maakond
itaalia Regione Piemonte
Piemonte lipp Piemonte vapp
Pindala: 25 402 km²
Elanikke: 4 341 375 (31.12.2019)
Rahvastikutihedus: 171 in/km²
Keskus: Torino

Piemonte, mida saab tõlkida kui "mägede jalam" (ladina Pedemontis), vihjab oma nimega maakonna põhjaosas kerkivatele Alpidele. Piemontes on tunda tugevaid prantsuse mõjusid nii dialektides kui ka näiteks köögikunstis.

Loodus

Kolmveerand Piemonte maakonnast on mägine: seal kõrguvad Lääne-Alpide ahelikud ja eelmäestikud, sh ka Monviso, kust saab alguse Po jõgi, ning Monte Rosa. Ülejäänud ala on Po jõe ülemjooksul laiuv viljakas tasandik. Piemontes asub palju väiksemaid alpijärvi; idaosas laiuvad kaks suurt järve: Lago Maggiore ja Lago d'Orta.

7,6% maakonna territooriumist hõlmavad erinevad kaitsealad (kokku on neid 56). Suurim ja kuulsaim neist on Gran Paradiso rahvuspark. Verbano-Cusio-Ossola provintsis asub Val Grande rahvuspark.

Haldus

Piemonte maakonna provintsid

Piemonte maakond jaguneb 8 provintsiks, mis omakorda on jaotatud 1206 vallaks.

1. Alessandria provints
2. Asti provints
3. Biella provints
4. Cuneo provints
5. Novara provints
6. Città metropolitana di Torino
7. Verbano-Cusio-Ossola provints
8. Vercelli provints

Rahvastik

Suuremad linnad

Piemonte pealinn on Torino. Teised maakonna olulisemad linnad on Asti, Novara, Saluzzo, Cuneo, Ivrea, Alba, Susa, Avigliana, Pinerolo, Varallo, Domodossola ja Vercelli.

Majandus

Piemonte on üks Itaalia jõukamaid regioone. Seal asuvad mitme olulise tööstuskontserni peakorterid, näiteks Fiat Torinos, Olivetti Ivreas ja Ferrero Albas.

Põllumajandus

Tasandikul kasvatatakse puu- ja köögivilju, riisi, nisu ja maisi. Piemonte on ka üks Itaalia tugevamaid viinamarjakasvatuspiirkondi. Enam kui pool selle 700 km² hõlmavatest viinamarjaistandikest on DOC-markeeringuga.

Ajalugu

Esimesed jäljed inimasustusest Piemonte alal on leitud mägedest. Pronksiajast on pärit mitmed liguuria ja keldi hõimude matmiskohad.

Esimene teadaolev kokkupuude kohalike hõimude ja Rooma armee vahel toimus 218 eKr Teise Puunia sõja ajal, kui roomlased püüdsid edutult blokeerida Hannibali, kes tungis oma armeega Itaaliasse Torinost läänes asuva Moncenisio kuru kaudu. Alaliselt kinnitasid roomlased Piemontes kanda sajandi jagu hiljem, umbes 150 eKr. Esimesed sealsed rooma asulad (Industria, Tortona, Alba, Acqui ja Eporedia ehk praegune Ivrea) olid kaubandusliku iseloomuga.

Seoses Rooma impeeriumi tõusuga ja Rooma mõju laienemisega Alpidest põhja poole (eriti Galliasse) Piemonte tähtsus kasvas ning roomlased asutasid seal garnisone, millest olulisemad olid põhjas Augusta Praetoria (praegune Aosta) ja veidi lõuna pool Augusta Taurinorum (praegune Torino).

Rooma periood jõudis lõpule 5. sajandi keskel, mil Piemontest sai läänegootide ja langobardide vallutusala. Seejärel kuulus Karl Suure alla.

13. sajandil valitses Piemonte alade üle Angiò suguvõsa, seejärel Milano hertsogid Viscontid ja siis Orléansi dünastia.

Alates 15. sajandist valitsesid Savoia hertsogkonda Savoia dünastia hertsogid. Algselt oli Savoia pealinnaks Chambéry tänapäeva Prantsusmaal, 1563 tõi hertsog Emanuele Filiberto pealinna Torinosse. 1720. aastast, mil Savoia hertsog sai Sardiinia kuningaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860 oli Piemonte Sardiinia kuningriigi põhiala.

Piemonte oli 1859–1861 Itaalia ühendamisliikumise kandeala.

Unifitseerimisprotsessi tulemusena krooniti Savoia Vittorio Emanuele II Itaalia kuningaks ning Torinost sai lühikeseks ajaks Itaalia pealinn. Siis viidi pealinn üle Firenzesse ja seejärel Rooma. Piemonte ajalooline roll jäi peegelduma Itaalia kroonprintsi tiitlis, keda kutsutakse Piemonte printsiks.

Basilica di Superga

Kultuur

Torinos ja Susas on säilinud roomaaegseid mälestisi. Märkimisväärne on Piemonte linnade romaani ja gooti sakraalarhitektuur, mille suurepärased näited on Vezzolano klooster, Vercelli Sant'Andrea basiilika, Staffarda klooster jt. Paljud Piemonte linnad, eriti Torino, on tugevasti mõjutatud barokkstiilist (nt Torino Palazzo Carignano ja Palazzo Madama, Stupingi kindlus ja Superga basiilika).

Piemonte köök

Piemonte köögil on palju ühiseid jooni Prantsuse omaga: näiteks võiks tuua fondüü (fonduta) ja ohtra koore ning või kasutamise toiduvalmistamisel.

Mida rohkem põhja poole, seda vähem süüakse tomateid ja oliiviõli. Tuleneb see külmemast kliimast, mis oliivide kasvatamist ei võimalda; mägede karm kliima on tinginud toidu pikemaajalise säilitamise vajaduse. Nii on Piemontes traditsioonilised konserveeritud ja kuivatatud toidud, salaamid ja juustud.

Piemonte uhkuseks on Alba kandi valged trühvlid.

Vein

Piemonte veinipiirkonnad: Barolo (DOCG), Barbaresco (DOCG), Nebbiolo d'Alba (DOC), Barbera del Monferrato (DOC), Barbera d'Alba (DOC), Barbera d'Asti (DOC), Dolcetto d'Alba (DOC), Dolcetto d'Asti (DOC), Grignolino d'Asti (DOC), Gattinara (DOCG), Ghemme (DOCG), Asti (DOCG), Moscato d'Asti (DOCG), Gavi di Gavi (DOCG), Brachetto d'Acqui (DOCG).

Vaata ka

• piemonte keel

Välislingid

• Itaaliakeelne Piemonte maakonna koduleht