Selles ilmusid karikatuurid ja arvustused. Kui valitsus 1835. aastal poliitilised karikatuurid keelustas, asendas Le Charivari selle igapäevaelul põhineva satiiriga.
Väljaanne ilmus igapäevaselt ajavahemikus 1832–1926 ja peale seda kord nädalas kuni lõpetas 1937. aastal ilmumise.
Charles Philipon (1800–1862) asutas Le Charivari oma teise igapäevase illustreeritud ajalehena kaks aasta peale La Caricature loomist, et vähendada viimasega seotud finantsriske. Esimene number ilmus 1832. aasta detsembrikuus ja koosnes neljast leheküljest. Lehekülgede arv jäi püsima, kuid aja möödudes kasvas algne formaat, mis oli esimestel numbritel 36 x 26 cm. Loe edasi ...
Kunst on oma laiemas tähenduses loovuse ja kujutlusvõime avaldumine. Seetõttu ei saa rääkida kunsti all ainult maalimisest või joonistamisest, kunst on midagi tunduvalt avaramat. Kasutatakse ju ka väljendeid kokakunst või sõjakunst. Sääraseid väljendeid on teisigi ja need ei märgi ära kunstivaldkondi vaid tegevusalasid, kus esineb ka kunsti elemente. Seetõttu ei ole võimalik ka kunsti piire kindlalt paika seada. Kunstivaldkonna alla läheb kõiksugune loominguline tegevus, mis puutub kokku iga elualaga. Kus inimese käsi vähegi mängus, sinna jõuab ka kunst.
Kunst oma kitsamas tähenduses alustas enda arenguteed koos inimühiskonnaga juba kiviajal, olles inimesele üheks vahendiks, mille kaudu tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muutuvad inimesed, muutub ka kunst.
Kunstide üheks olulisimaks tunnuseks on see, et inimene on loonud nad teistele ja omale vaatamiseks, kuulamiseks ning jälgimiseks. Kunstiteos asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Seesama raam ei piiritle aga kunsti ennast.
Kunst on kõikjal me ümber ja kestab kauem kui meie. Elame siis koos kunstiga, loome kunsti ja loeme kunstist, kas või siitsamast Vikipeediast.