Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Loogikas nimetatakse üksikut eset tähistavat väljendit ka üksikterminiks (Nominator, proper name) ning (laias tähenduses) omadusega seotud väljendit predikaadiks. Wilhelm Kamlah defineerib predikatsiooni oma "Loogilises propedeutikas" ("Logische Propädeutik")[1] kõneaktina, mille puhul objekti üksiktermin ja predikaat identifitseeritakse ning objektile omistatakse omadus või eitatakse sellel seda omadust.
Predikatsioon toimib klassifitseerija või kategoriseerijana. Predikatsiooni kaudu toimuvad keelelised eristamised. Koos osutamisega viib predikatsioon maailma keelelise jaotamiseni[2].
Predikatsioon võib olla ka preditseerimise kui toimingu tulemus, st väljend ise või ka tähistatava esemega seotud predikaat (omadus, suhe (Relation))[3], st väljendi väljendamine, väljaütlemine, tähendus või sisu (vt propositsioon).
Viited
muuda- ↑ Wilhelm Kamlah, Paul Lorenzen. Logische Propädeutik. Vorschule des vernünftigen Redens, Bibliographisches Institut Mannheim, 1967
- ↑ Schülerduden, Philosophie, 2. Aufl. (2002), Prädikation; nach Regenbogen Meyer, Wörterbuch (2005) Prädikation Wohl nur einfache Prädikate
- ↑ vgl. Bußmann, Lexikon der Sprachwissenschaft, 3. Aufl. (2002)/Prädikation, von der Beziehung zwischen Argument und Prädikat sprechend