São Gonçalo
São Gonçalo on linn ja omavalitsusüksus Brasiilias Rio de Janeiro osariigis.
| São Gonçalo | |||
|---|---|---|---|
| |||
 | |||
| Pindala: 249,1 km² | |||
| Elanikke: 991 400 (2009) | |||
| Koordinaadid: 22° 50′ S, 43° 3′ W | |||
 | |||
São Gonçalo asub Guanabara lahe ääres 25 km kaugusel Rio de Janeirost idas.
São Gonçalo on Rio de Janeiro järel elanike arvult osariigi teine omavalitsus. Ta oli suuruselt kolmas omavalitsus senikaua, kuni Nova Iguaçust eraldati Mesquita ja järelejäänud Nova Iguaçu osutus São Gonçalost väiksemast.
Asula tekkis 6. aprillil 1579 kolonisaator Gonçalo Gonçalvesi juthimisel rajatud kabeli juurde. Selle kabeli kohal seisab tänapäeval katedraal. Juba 1646 elas São Gonçalos 6 tuhat inimest. 17. sajandil asutasid jesuiidid linna kohviistanduse, mille peahoone on säilinud ja tänapäeval asub selles sõjaväepolitsei. 22. septembril 1890 eraldati São Gonçalo Niteróist iseseisvaks omavalitsuseks ja 27. detsembril 1929 sai linnaks. 1940. aastatel sai São Gonçalo tööstuspiirkonnaks.
Linnas valitseb lähistroopiline kliima vihmaste suvede ja kuivade talvedega. Suvel võib õhutemperatuur tõusta +40 °C-ni ja talvel langeda +10 °C-ni. Kuiv ja jahe aastaaeg kestab maist oktoobrini.
São Gonçalos asub Rio de Janeiro osariigi pedagoogiline instituut. Linnas on 8 haiglat.
São Gonçalo kannatab pidevalt prügi aeglase koristamise käes. Tüüpiline on, et äraviimata praht koguneb tänava äärde. Eriti hull on asi prügikorjajate streikide ajal, näiteks 2008. aasta detsembris ja 2011. aasta jaanuaris, kui mitmel pool linnas jäi prügi enam kui nädalaks koristamata ja seetõttu sanitaarne olukord linnas tunduvalt halvenes.
São Gonçalos sündis Umbanda Branca ususekti asutaja Zélio Fernandino de Moraes (1891–1975).