São Paulo

São Paulo
portugali	São Paulo
	São Paulo lipp São Paulo vapp
	Pindala: 1523 km²
	Elanikke: 11 451 245 (2022)
	Koordinaadid: 23° 33′ S, 46° 38′ W

See artikkel räägib linnast; osariigi kohta vaata artiklit São Paulo osariik; saare ja saarestiku kohta vaata artiklit São Pedro ja São Paulo arhipelaag; lennukikandja kohta vaata artiklit NAe São Paulo ja dreednoodi kohta São Paulo (dreednoot).

São Paulo on linn Brasiilias, São Paulo osariigi halduskeskus. Asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel keskmiselt 795 m üle merepinna.

São Paulo on Brasiilia ja kogu Lõuna-Ameerika suurim linn. Koos eeslinnadega elab seal ligi 20 miljonit inimest. Erinevat päritolu immigrantide tõttu on linn mitmekultuurne, suuremad etnilised rühmad on portugali, itaalia, saksa, hispaania, aafrika, liibanoni ja jaapani päritolu.

Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa.

São Paulo ülikool on üks Brasiilia suurimaid.

São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks.

1937. aastal oli São Paulos ametlikel andmetel 215 eestlannast prostituuti; arv ei saa olla reaalne, kuna sel ajal oli Brasiilias vähem kui tuhat eestlast, nende hulgas 200–300 naist^[2].

Ajalugu

Aastal 1553 pöördusid jesuiidid koos José de Anchieta ja Manuel de Nóbréga poole Serra do Marile, otsides seal elanud ja katehheerunud indiaanlastele turvalist kohta. Nad ehitasid Tamanduateí ja Anhangabaú jõe vahele väikesele mäele kooli, kus nad pidasid missat. São Paulo oli riigi sisemaad läbilõikavate ekspeditsioonide Bandeirase lähtepunkt. 1815. aastal sai sellest São Paulo provintsi pealinn ja kaksteist aastat hiljem võitis ta oma esimese kolledži kesklinnas. Sellest ajast alates on São Paulost saanud riigis intellektuaalne ja poliitiline tuum. Kuid oluliseks majanduskeskuseks saab see alles 19. sajandi lõpus toimunud kohvitootmise laienemisega. Sisserändajad saabusid neljast maailma nurgast, et töötada põldudel ja hiljem linna kasvavas tööstuspargis. 1890. aastate keskel olid enam kui pooled linnaelanikest sisserändajad. 1930. aastate alguses läks São Paulo osariigi eliit kokku föderaalvalitsusega. Tulemuseks oli 1932. aasta konstitutsionalistlik revolutsioon, mis puhkes 9. juulil (täna riigipüha). Võitlus kestis kolm nädalat ja São Paulo alistati. Riik oli poliitilisel areenil isoleeritud, kuid ei takistanud haridusasutuste õitsengut. 1935. aastal loodi São Paulo ülikool, kuhu hiljem võetakse vastu selliseid professoreid nagu prantsuse antropoloog Lévi-Strauss. 1940. aastatel sai São Paulo ka olulisi linnalisi sekkumisi, peamiselt teesektoris. Tööstusest on saanud linna peamine majandusmootor. Vajadus suurema tööjõu järele nendel kahel rindel tõi brasiillased mitmest osariigist, peamiselt riigi kirdest. 1970. aastatel omandas teenindussektor São Paulo majanduses suurema tähelepanu. Tööstused rändasid Suur-São Paulo linnadesse, näiteks nn ABCD-desse (Santo André, São Bernardo do Campo, São Caetano do Sul ja Diadema). Praegu on São Paulo pealinn Ladina-Ameerika finantskeskus ja seetõttu tervitab ta endiselt brasiillasi ja välismaalasi, kes töötavad ja elavad São Paulo linnas avasüli, sallivuse ja usutunnistuste mitmekesisuse austamise keskkonnas. , rahvused, seksuaalsed sättumused ja hõimud.

Vaata ka

Viited

↑ https://www.ibge.gov.br/estatisticas/sociais/populacao/22827-censo-demografico-2022.html?edicao=37225, vaadatud 24.10.2023.
↑ Kurb statistika eesti naistest Brasiilias. Rahvaleht, 21. jaanuar 1939, nr. 18, lk. 4.

Välislingid

São Paulo koduleht (portugali keeles)
[1]

[1] ttps://www.ibge.gov.br/estatisticas/sociais/populacao/22827-censo-demografico-2022.html?edicao=37225, vaadatud 24.10.2023.

[2] Kurb statistika eesti naistest Brasiilias. Rahvaleht, 21. jaanuar 1939, nr. 18, lk. 4.

[1]

[2]