Vikipeedia

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Saaremaa rüütelkond
Oeselsche Ritterschaft
Deviis DWGBE
Tegevuse lõpetanud 1920
Peakorter Kuressaare
Asukoht Lossi tänav 1
Tegevuspiirkond Saaremaa
Liikmed Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse kantud
Ametlikud keeled saksa keel
Juhtkond Saaremaa maamarssal
Peaorgan Aadlikonvent
Saaremaa maapäev

Rüütelkonna kujunemine

muuda

Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saare-Lääne piiskopkonna vasallidest. Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (ecclesia Osiliensis, Bistum Ösel), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Saaremaal laienes läänindus alles pärast 1343–1345 ülestõusu. Alates 15. sajandi keskpaigast sai suurem osa Vana-Liivimaa piiskoppide vasallidest sai laiendatud läänipärimise, Saare-Lääne piiskopkonnas jõustus vastav privileeg kas 1440. aastate lõpus või 1450. aastate algul, kuid see kehtis kuni 1524. aastani arvatavasti ainult piiskopkonna mandriosas Läänemaal. Piiskopkonna Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal aladel, kus oli vähem vasalle ja nende valdused olid ka palju väiksemad, jäi nähtavasti kehtima vana piiratud pärimisõigus[1]. Saare-Lääne piiskop Johannes Kievel andis 15. detsembril 1524 välja privileegikirja, millega piiskopi eelisostuõigus (millega piiskop võis lääni, mida aadlik kolmandale isikule võõrandada soovis, eelisjärjekorras ära osta) kaotati ning laiendatud pärimisõigus anti ka Saaremaa vasallidele, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid said õiguse ka stiftis valida 1545. aastast[2].

Saaremaa rüütelkonna hoone osteti Dellingshausenitelt 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.

Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid

muuda

Maapäev

muuda
  Pikemalt artiklis Saaremaa maapäev
  Pikemalt artiklis Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.

Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes ei olnud eestkoste või hoolduse all ja omasid Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaomanikest üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud; täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud; immatrikuleerimata aadlikud, kes olid Saaremaal mõisate pandi- või rendivaldajad.

Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:

  • maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike ja teiste juhtivate ametiisikute valimine;
  • maksude ja koormiste määramine ja korraldamine;
  • Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine;
  • kiriku ja kooliolude korraldamine;
  • riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine;
  • Saaremaa sisemise korra kindlustamine;
  • aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.

Aadlikonvent

muuda

Saaremaa rüütelkonna aadelkonna valitav organ oli aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel. Saaremaa aadlikonvent koosnes maamarssalist ja kuuest konvendisaadikust. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.

Maanõunike Kolleegium

muuda

Saaremaa maanõunike kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud Saaremaa maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunikest oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine Saaremaa ülemkirikueestseisja.

1862. aastal kuulusid Saaremaa maanõunike kolleegiumi: maanõunik (saksa k. Landrath) Balthasar Adolf Gotthilf von Poll, parun Ernst Nolcken, Karl Gustav von Güldenstubbe, parun Alexander Magnus von Buxhoeveden.

vt Kategooria:Saaremaa maanõunikud

Maamarssal

muuda
 
Axel Buxhoeveden (1856–1919), Saaremaa rüütelkonna viimane maamarssal.

Maamarssal oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.

Vt. Saaremaa maamarssalite loend, Kategooria:Saaremaa maamarssalid

Rüütelkonna kantselei

muuda

Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter Saaremaa rüütelkonna hoones.

Rüütelkonna juhid

muuda

Saaremaa maiskonna peamees

muuda
  • 1646 Johann von Vitinghoff (suri 1707)
  • Johann Budde (mainitud allikates 1651, 1684, surn. 1685)[3] maiskonna peamees (saksa Landschaft-Hauptmann)

Saaremaa rüütelkonna peamehed 1655−1707

muuda

Saaremaa rüütelkonna maamarssal 1716

muuda

Saaremaa maiskonna peamees

muuda

Saaremaa rüütelkonna peamehed 1723−1753

muuda

Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid 1753−1783

muuda
Riia asehalduskorra ajal 1785–1797 oli ametis kogu Liivimaa kubermangu aadlimarssal

Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid 1797−1919

muuda

Saaremaa Üldkasuliku Ühingu presidendid 1920−1939

muuda

Saaremaa rüütelkonna esinduse esimees 1941−1945

muuda

Saaremaa rüütelkonna esimehed alates 1948

muuda

Muu tegevus

muuda

Saaremaa rüütelkond on juhtinud Suure väina laevaliiklust.[7]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Madis Maasing, Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?, Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018, lk 35-36
  2. ↑ Rüütelkondade pitserid, Pitserid, Rahvusarhiiv
  3. ↑ Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 470
  4. ↑ [1]
  5. ↑ Güldenstubbe, Carl* Gustav v. (1739-1814), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
  6. ↑ Nolcken, Georg (Jürgen) Ludwig v. (1727-1792), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
  7. ↑ Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad

Kirjandus

muuda
  • Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung, 1851 [2].
  • Freytag-Loringhoven, Roderich. Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Materialen zu einer öselschen Adelsgeschichte. − Nordische Miscellaneen. Riga: 1790. Lk 20–21 [4] .
  • Laakmann, Heinrich; Nicolai von Essen (1935). Zur Geschichte der Öselschen Ritterschaft. – Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft. Tartu. (saksa keeles; 2. trükk 1971) Digitaalselt
  • Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann. Lk 243 lk. (saksa keeles) URRAM
  • Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa_rüütelkond&oldid=6740271"