Suur Isamaasõda

Suureks Isamaasõjaks (vene keeles Великая Отечественная война) nimetatakse Venemaal ja teistes endise NSV Liidu liiduvabariikides teise maailmasõja raames Natsi-Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja Nõukogude Liidu vahel peetud sõda. Suur Isamaasõda toimus 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.[viide?] Seega, Suur Isamaasõda oli kogu Teise maailmasõja suurim osa.

Suure isamaasõja memoriaal Moskva Kremlis (2005)

See mõiste erineb teise maailmasõja mõistest, sest peetakse silmas üksnes sõda Saksamaa ja selle Euroopa-liitlaste ning NSV Liidu vahel. Sõda Jaapaniga, sealhulgas Mandžuuria operatsioon 1945. aasta augustis ja sõda läänerindel suure isamaasõja hulka ei kuulu.

Termin tuli kasutusele Jossif Stalini 6. juuli 1941 raadiokõnest Nõukogude rahvale. Enne seda tähistas termin "isamaasõda" (vene keeles Отечественная война) Venemaal 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda, mida seal nüüd nimetatakse "1812. aasta isamaasõjaks".

Nõukogude historiograafias esitati suurt isamaasõda tavaliselt võitlusena kahe ideoloogia vahel, mis lõppes Nõukogude sotsialismi võiduga fašismi üle, kuigi Saksamaad valitses Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.

Sõja ajal asutas NSV Liit Isamaasõja ordeni, mida anti kangelastegude eest.

Välislingid

muuda