Tõrva vald

Tõrva vald
	Tõrva valla lipp Tõrva valla vapp
	Pindala: 647 km² (2017)
	Elanikke: 5889 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 9,1 in/km²
	Keskus: Tõrva

Tõrva vald on 2017. aastal moodustatud omavalitsusüksus Eestis Valga maakonnas.

Vald moodustati 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla^[3] ning Puka valla Soontaga^[4] küla liitmisel.

Vald asub Lõuna-Eestis ajaloolisel Mulgimaal ning selle ainus linn on Tõrva linn, mis on ühtlasi ka Mulgimaa suurim linn. Tõrva vald laiub endise Helme kihelkonna piiridel, mida on esmamainitud 1329 ja mis on seetõttu üks Eesti vanimatest kihelkondadest. Tõrva linn tunnustati suvituskohaks Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 1937. aasta otsusega.^[5]

Loodus

Pinnamood

Valdav osa Tõrva valla territooriumist jääb Sakala kõrgustiku lõunaossa, kus valitseb ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja tema lisajõgede orgudest. Paljudes paikades, nagu näiteks Tikste ürgorus, paljanduvad orgude nõlvade aluspõhja liivakivid. Tõrva põhjaosa kujutab endast lainjat tasandikku, mida läbivad üksikud põhja-lõunasuunalised suurvoored ja mõningate väiksemate jõgede orud. Valla lõuna- ja idapoolne osa on samuti valdavalt tasane, ent Hummuli kant on keskmisest künklikum. Hummuli aleviku kohal Valga–Uulu maanteelt on selge ilmaga näha 21 kilomeetri kaugusel asuv Kuutsemägi. Valla lääneosas Holdres ja Taageperas on pinnamood mitmekesine, künkad vahelduvad mõhnastike ja sootasandikega. Tõrva valla kõrgeim tipp (131,2 meetrit merepinnast) asub Ala külas. Valla kirdeossa jääb Võrtsjärve madalik.

Maakasutus

Ligi 50% Tõrva valla territooriumist katab mets ning lääne- ja lõunaosas, mis piirneb Lätiga, laiub katkematu okasmetsamassiiv. Teine suurem metsamassiiv jääb Väikese Emajõe kallastele Soontaga küla lähedusse. Tõrva valla kaks suuremat raba on Rubina ja Lagesoo, mis on peatuspaigaks paljudele linnuliikidele. Valda läbiva Valga–Uulu maantee ümbrus ning põhja- ja keskosa on tihedalt asustatud. Maakasutuse puhul vahelduvad massiivsed põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ja üksikute metsatukkadega.

Tõrva valla suurimad järved
Nimi	Pindala (ha)	Suurim sügavus (m)
Võrtsjärv	270	–
Tündre	71,6	10,6
Valgjärv	44,1	26,8
Märdi	18,5	1
Asu	15	–
Pikre	12,4	12,3
Lasa	8,5	4,6
Pupsi	7,7	2,5
Virtsjärv	7,5	10
Kadastiku	7,2	13,6

Jõed ja järved

Talvine Tõrva Vanamõisa järv ja Baltikumi kõrgeim^[viide?] välihüppetorn

Tõrva linnas asuvatest järvedest on tuntumad Vanamõisa järv ja Riiska järv, millest mõlema ääres on ametlikud suplusrannad. Lisaks asuvad linna piirides Tõrva veskijärv, Tikste ja Pokardi paisjärv.

Tõrva valla territooriumile jääb osa Võrtsjärvest (270 ha), kuhu kuuluvad Ainsaar ja Võrtsjärve suurim saar Pähksaar, mille pindala on 16,4 ha. Teised suuremad järved on Valga ja Viljandi maakonna piiril asuv Tündre järv (72,9 ha) ja Koorküla Valgjärv (44,1 ha). Viimane neist on üks mõnekümnest Koorküla järvestiku järvest, millest paljud on tuntud sügavuse poolest. Valgjärve (sügavus 26,8 meetrit) läheduses asub Udsu järv, mis on sügavuselt Eesti kolmas (30,25 meetrit).

Tõrva valla idapiiri mööda voolab Väike Emajõgi, mis suubub Pikasilla külas Võrtsjärve. Väike Emajõgi on muu hulgas Jõgeveste sillast kuni suudmeni laevatatav. Tõrva valda ja linna läbib lisaks käänuline ja kohati kõrgete liivakallastega Õhne jõgi, mille suuremad lisajõed on Helme ja Jõku. Helme jõgi suubub Õhne jõkke Helme ordulinnuse juures. Õhne jõgi on kantud Jeti–Kiinimäe tee Koorküla sillast Leebiku sillani lõheliste kudemis- ja elupaikade nimestikku, samuti on lõheliste kudemis- ja elupaikade nimestikus Helme jõgi Koriste oja suudmest suubumiseni Õhne jõkke.

Looduskaitse

Tõrva vallas on rahvusvahelise tähtsusega aladena (Natura loodusaladena) keskkonnaregistris registreeritud 17 loodusala ja üks linnuala (Rubina linnuala).

Helme koobaste esimene kamber vaatega suudme poole

Looduskaitsealasid on üheksa. Neist suurim on Valga- ja Viljandimaa piiril asuv Rubina looduskaitseala, mille eesmärk on kaitsta omapäraseid raba- (Rubina soo) ja metsmaastikke ning kaitsealuste linnuliikide elupaiku ja rändlindude peatuspaiku. Haruldasematest lindudest pesitsevad Rubina looduskaitsealal kalakotkas, väikepistrik ja laululuik. Rubina soos korraldatakse ka räätsamatku, kuna seal puuduvad laudteed. Veel asuvad Tõrva vallas Soontaga, Tündre, Koorküla, Keisripalu ja Riidaja looduskaitseala. 2019. aastal loodi täiendavalt vanade metsade kaitseks Pilpa, Ransi ja Viira looduskaitseala.

Maastikukaitsealasid on Tõrva vallas üks: Tikste maastikukaitseala, mis asub Tõrva linnas ja Kirikukülas (Pokardis). Kaitseala eesmärk on Tikste ürgoru, paljandite ja neid ümbritseva ala maastikuilme säilitamine ja tutvustamine. Ürgse loodusega paigast viib läbi ka terviserada.

Tõrva vald on laiemalt tuntud kaitsealuste koobaste poolest. Helme koopad asuvad Helme mõisapargis Helme ordulinnuse varemete läheduses. Koorküla koopad leiab Koorküla rahvamaja kõrval asuva Koorküla mõisapargi vastast.

Kaitsealuseid parke on Tõrva vallas tervelt kümme. Tuntumad neist Barclay de Tolly mausoleumi park, Helme mõisa park, Hummuli mõisa park ja Tõrva Gümnaasiumi metsapark. Tõrva linnas Araku tänaval asub muu hulgas Tõrva dendropark, kus puude ja põõsaste juures on sildid liiginimetustega.

Turism ja meelelahutus

Tõrva vallas tegutsevatest majutusettevõtetest suurim on ajalooline Wagenkülli hotell (Taagepera loss). Hotellidest on asub Tõrva linnas De Tolly ja Greete motell Jõgeveste lähistel. Turismitaludest leidub vallas Udumäe, Järvesilma, Kivimäe, Rahamäe, Marja talu, Torupillitalu ja Salu jahimaja. Samuti on võimalik ööbida Tõrva linnas Airi kodumajutuses, Ülle kodumajutuses, spordiklubi Viraaž hotellis ning Supelungi ja Vintage Studio külaliskorterites.

Loodusturismi nautijatele on võimalus ka leida majutus Võrtsjärve suudmes Pikasilla puhkealal ning Soontaga metsamajas (RMK).

Toitlustusasutustest tegeleb 2022. aasta seisuga Tõrva vallas kolm restorani, neli kohvikut ja kolm bistrood. Tõrva linnas tegutsevad restoranidest Goodewind, kohvikutest Nöhvik, Läti Saatkond ja Tilk Tõrva ning bistroodest Väike Tõnisson ja Musta Kõutsi Kõrts. Taagepera külas Wagenkülli lossi spaas asub samanimeline restoran. Valga–Uulu maantee ääres Kähu külas tegutseb bistroo Kähu Köök. Jõgeveste külas paiknevas Greete motellis töötab samanimeline restoran ning Riidaja külas kohvik Mäe koda.

Tõrva valla pikima staažiga meelelahutusasutus on Pubi Juudas, mis avas uksed 2011. aasta sügisel. Pubis toimuvad peamiselt kontserdid ja muud muusikaüritused, kuid ka loengud, joogikoolitused, filmiõhtud ning lauajalgpalli-, noolemängu- ja mälumänguturniirid.

Tuntumad maamärgid

Barclay de Tolly mausoleum asub Jõgeveste külas Võru–Kuigatsi–Tõrva maanteest 1,5 km Rulli küla pool. Vürst Micheal Barclay de Tolly oli šoti juurtega balti aadliperekonnast pärit Vene väejuht, kes kandis olulist rolli võitluses Napoleoni vastu. Ta abiellus 1791. aastal Jõgeveste mõisniku tütrega. 1823. aastal laskis Barclay de Tolly lesk püstitada oma mehele mausoleumi ja selle keldris asuvad nende sarkofaagid. Barclay de Tolly mausoleum on üks klassitsistliku arhitektuuri tippteoseid Eestis.

Vanamõisa järv asub Tõrva linnas. Sinna juhatab Tartu tänaval olev viit. Järve pindala on umbes 2 hektarit ning sügavus küündib 10,5 meetrini. Järv on ühtlase ovaalse kujuga. Järve ääres asub Baltikumi kõrgeim hüppetorn (kõrgus umbes 11 m), võrkpalliplatsid ja ametlik suplusrand. Suviti valvab suplejate ohutust rannavalve. Lastele on paigaldatud kiiged. Ümber järve paiknevad Tõrva terviserajad.

Taagepera mõisa peahoone. Tänapäevane Wagenkülli lossispaa

Taagepera mõisa peahoonet kutsutakse Taagepera lossiks. Taagepera mõisakompleks oli kuni 20. sajandini üpris tagasihoidlik, kuid 1912. aastal valmis mõisa suurejooneline juugendstiilis peahoone. Hoone liigendatud fassaadi iseloomustavad kaks suurt viilu. Hoone katus oli algselt kaetud kiltkiviga, kuid tänapäeval on see asendatud plekk-katusega. Mõisahoone sai 1919. aastal Vabadussõjas kannatada. Nüüdisajal tegutseb Taagepera lossis Wagenkülli lossispaa koos à la carte restorani, luksusliku lossispaa, 1930. aastate stiilis hotelli ning sportimis- ja vaba aja veetmise võimalustega. Taagepera loss on üks Eesti populaarsemaid pulmapaiku ning võitnud mitu korda parima pulmapaiga tiitli.

Helme ordulinnuse varemed asuvad Helme alevikus, Valga–Uulu maantee ääres ning need on kõigile ligipääsetavad. Muistne linnus ehitati arvatavasti 14. sajandi esimeses pooles. Läbi aegade on linnus olnud Saksa, Vene, Leedu ja Rootsi esindajate valduses. Linnus hävitati 1658. aastal, osaliselt on säilinud kõrged aknaavadega müürid. Linnuse all orus paikneb Arstiallikas, mille vett peetakse rahvatarkuses rohuks seitsme tõve vastu. Linnusest saab mööda jalgradu liikuda Helme koobaste juurde.

Helme koopad (rahvakeeli ka Põrgu) paiknevad Helme ordulinnuse varemete lähedal põhja-lõunasuunalise seljandiku sees. Sinna viivad jalgrajad läbi ordulinnuse varemete. Kaugelt paistab silma suur koopaava, mille kaudu pääseb kahte saali. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 x 6 meetrit ja kõrgusega 3,5 meetrit. Teine säilinud koopasaal on peaaegu ümmargune ruum läbimõõduga 5,5 meetrit, mille kõrgus lubab täiskasvanud inimesel vabalt püsti seista. Koopad on vähemalt suuremas osas inimeste uuristatud ning neid on tõenäoliselt kasutatud pelgupaigana juba enne muistset vabadusvõitlust.

Helme koduloomuuseum asub Kirikuküla külas, endises Helme kiriku pastoraadihoones. Muuseum on avatud 1. maist kuni 30. septembrini kolmapäevast pühapäevani kell 12–17, muul ajal etteteatamisel. Ekspositsioon koosneb kohalike elanike igapäevastest tarbeesemetest läbi ajaloo.

Taagepera Jaani kirik asub Ala külas ning on nähtav Valga–Uulu maanteelt. Üsna lihtsa arhitektuuriga kirik ehitati 1674. Kirik on ehitatud maakividest ning mitu korda lubjatud ja kaetud lubivärviga. Taagepera kiriku juurde kuulub ka tänapäeval aktiivne kogudus, mis peab regulaarseid jumalateenistusi. Kiriku kõrval asub Taagepera kalmistu, mille lõunapoolses osas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel.

Hummuli mõis asub Hummuli alevikus. Tänapäeva on seal Hummuli Põhikool. Mõisa kahekorruseline uusgooti stiilis peahoone ehitati 1860. aastatel. Viimane aadlisoost mõisa omanik oli Sangaste krahvi poeg Ermes von Berg. 1919. aasta oktoobris kuulutati kõik aadlimõisad riigistatuks, kuid 1929. aastani jäeti see mõis endisele omanikule rendile. 1930. aastal kolis sinna Hummuli kool. Mõisa juurde kuulub mõisapark, mis võtab enda alla 10 hektarilise maa-ala. Park on rajatud 19. ja 20. sajandi vahetusel. Park on nii muinsus- kui ka looduskaitse all ning on dendroloogiliselt väga liigirikas – seal kasvab 120 liiki puid ja põõsaid. Hummuli mõisapargis asub ka Hummuli laululava.

Laugas Rubina soos

Riidaja kabel asub Riidaja külas Riidaja mõisnike perekonna kalmistul. See ehitati 1864. aastal. Vahepeal varemetes olnud kabel taastati mõisa omanike Strykide suguvõsa algatusel ning pühitseti 2001. aastal kohaliku piirkonna kirikuks. Kabelisse on teadaolevalt maetud kümme inimest.

Riidaja mõisa mõisasüda on välja ehitatud suures osas 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi algul. 1762. aastal valmis pikk ja lihtne barokne puidust peahoone. Riidaja mõisahoone on üks paremini säilinud barokseid puidust mõisahooneid Eestis, tänapäeval asub seal Riidaja raamatukogu. Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet, sealhulgas algkujul kaks kaunist aita, mis ääristavad mõisa peahoone esist väljakut. Ühes neist asub praegu Riidaja kultuurimaja ja Riidaja noortetuba. Üldjoontes on tegu hästi säilinud ja arhitektuuriliselt silmapaistvamaid mõisakompleksiga Valgamaal. Riidaja mõisa juurde kuulub peaaegu 12 hektari suurune vabakujuline park.

Pikasilla puhkeala asub Väikese Emajõe ääres Pikasilla küla lähedal Võrtsjärve lõunatipus. Puhkealal saab telkida ja rentida kämpinguid. Seal on spordirajatised, paadisadam, kiiged lastele ja lõkkeplats. Samuti on olemas pesemis- ja söögitegemisvõimalused. Puhkealal asub osa Pikasilla kettagolfi rajast. Puhkeala sobib ka linnuvaatluseks, kuna asub Võrtsjärve loodusalal, mis on Natura 2000 võrgustiku osa. Tihti kohatakse seal Eestis uut linnuliiki hõbehaigrut.

Rubina soo on Tõrva valla suurim soo (1200 hektarit) ja üks Valgamaa esinduslikumaid rabasid, kus puuduvad laudteed ning kus on palju laukaid ja älveid. Tüpoloogiliselt on soo eri osades esindatud nii madalsoo, siirdesoo kui ka raba. Rubina soo asub Rubina looduskaitsealal, mille eesmärk on kaitsta omapäraseid raba- ja metsamaastikke ning kaitsealuste linnuliikide elupaiku ja rändlindude peatuspaiku. Haruldasematest lindudest pesitsevad Rubina soos kalakotkas, väikepistrik ja laululuik. Rubina soos korraldatakse ka räätsamatku.

Koorküla koopad (rahvakeeli ka Koorküla põrguhaud) asuvad Koorkülas vana mõisaparki läbiva oru paremal kaldal. Oru põhjas voolab kitsas Jaoma oja, mis suubub Õhne jõkke. Rahvamaja juurest viib koobasteni sildiga tähistatud jalgrada. Koopa kohal on üle oja purre. Arvatavasti on Koorküla koopad liivakivisse algselt uuristanud jõkke voolav allikas, kuid inimesed on need hiljem laiemaks ja kõrgemaks kaevanud. Koopasse pääseb läbi 1,4 meetri kõrguse ava, mis viib 9 meetri pikkusse koridori, kust hargneb kolm käiku. Vasakpoolne lõpeb 2 meetri järel varisenud liivaga, parempoolne 4 meetri pikkune käik viib kuplitaolisse ümmarguse kujuga saali. Koopad on heaks talvituspaigaks nahkhiirtele.

Koorküla Valgjärv on suurim järv Koorküla järvistust ning kuulub sügavuselt (kuni 26,8 meetrit) Eesti sügavaimate järvede hulka. Koorküla Valgjärv on väga selge veega ning suhteliselt kala- ja vähirikas. Järve ääres asub kaks RMK lõkkekohaga puhkeala, millest üks on väikese liivarannaga, teine aga metsasem. Mõlemas kohas saab ka telkida. Järve põhjas asuvad üle tuhande aasta vanused palgijäänused üle 700 ruutmeetri suurusel alal, leitud on ka jämedaid poste ja vaiu. See viitab sellele, et kunagi on järve keskel mingisugune hoone olnud, kuid teadlased pole selle eesmärgis veel täielikule selgusele jõudnud. Järvepõhjas asuvate palkidega on seotud palju legende.

Vaade Koorküla Valgjärvele põhjakaldalt

Tõrva keskväljak avati 2018. aasta 24. veebruariks. Keskväljak ehitati EV 100 arhitektuuriprojekti "Avalik ruum" raames ning Tõrva linn oli esimene linn, kus uus keskväljak valmis sai. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest Tõrva kõrtsihoonest kuni Tõrva Vallavalitsuse hoone ja Veskijärveni. Keskväljakul on uus bussijaam, laste mänguväljak, pingid ja lauad ning mulgi mustriga tänavasillutis. Suviti asub keskväljakul mobiilne lava, kus korraldatakse kontserte ja muid üritusi. Veski paisjärve ääres asub astmetega terrass ja "Tõrva ahi". Tõrva keskväljak on võitnud mitu arhitektuuripreemiat.

Loomisel on Mulgi elamuskeskus Sooglemäe tallu Ala külas Tõrva vallas. Sooglemäe kinnistu, mille pindala on 6,8 ha omanik on Mulgi Kultuuri Instituut ning sellele ehitatakse välja ajalooline häärberihoone, ekspositsioonihall ning ligi seitsme hektari suurune väliala sh kogu taristu tehnovõrkude, teede ja parklatega. Sooglemäel toimus 2021. aastal Eesti ainus rändav kultuurifestival Võnge.

Arvo Käre talu asub Jõgevestes Väikese Emajõe ääres. Käre maadel asus 12. Luftwaffe välidiviis kaitsepositsioonil Võrtsjärve lõunatipust kuni Väikese Emajõe järsu kääruni (Käre vastas). Diviisi vastutusala paiknes kaitseliini Walk raskeimas lõigus. Käre Lahinguväljadel viiakse tänapäeval läbi ekskursioone ning on ka vanatehnika ekspositsioon.

Kultuur

Tõrva Tantsumäe laululava 2011. aastal. Ehitise puitkarkass ja katus hävinesid 2013. aasta tulekahjus

Tänapäeva Tõrva valla piirkonna kultuurielu esimeseks teadaolevaks keskuseks kujunes 1892. aastal asutatud Tõrva Priitahtlik Pritsumeeste Selts. Toonase seltsi asutatud kultuurikeskus asus praeguse Tõrva linna keskmes paikneva Sõpruse pargi territooriumil, millest on alles vaid aimatav vundament. Hiljem on piirkonna kultuurielu südametena välja kujunenud kultuuri- ja rahvamajad. Tõrva valla suurim kultuurimaja asub Tõrva linnas aadressil Männiku 5.

Tõrva kultuurimajas asub ühtlasi Tõrva Linnaraamatukogu, mis avati 1909. aastal. Kultuurimaja haldab ka Tõrva linnamäe ümbrusse rajatud Tõrva Tantsumäge, mis on alati olnud populaarne peopaik, kus on aset leidnud kontserdid, tantsuõhtud, jaaniõhtud ja vabaõhuetendused. 2013. aastal süüdati Tantsumäel asuv kaarlava ning ehitis hävis. Tantsuplats ja vundament on tänapäeval taastatud ning kontsertide korraldamiseks kasutatakse mobiilset lava. Tõrva kesklinna ja kultuuripaika Tantsumäge ühendab kohaliku arhitekti Endla Raime kavandatud kaarsild.

Rahvamajad

Valla vanim rahvamaja on Koorküla rahvamaja, mis alustas tegevust 1910. aastal. Tänapäeval kasutatakse hoonet eelkõige rendipinnana ürituste tarbeks ja igapäevast kultuuritegevust seal ei toimu. Koorküla rahvamajas tegutses teiste hulgas kohalik kultuuritegelane ja pedagoog Mari Kull, kes ka rahvamajas klaveri taga koori saates 17. novembril 1972 suri.

Riidaja kultuurimaja rajati sealse mõisa magasiaita 1929. aastal. Selle üheks populaarsemaks ürituseks on iga-aastased Riidaja mõisapäevad. Kultuurimaja hallata on ka teised mõisahooned, nende hulgas mõisa peahoonesse asutatud Riidaja raamatukogu.

Tõrva vallas tegutsevad veel Ala rahvamaja ja Hummuli rahvamaja. Neist viimane ja noorem alustas tööd 1996. aastal.

Tõrva Kirik-Kammersaal

Aastatel 1903–1905 Venemaa õigeusu kiriku koosseisu kuuluva kirikuna Tõrva linna ehitatud hoonet haldab 1997. aastast Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Hoone kuulub EELK Helme Kogudusele, sihtasutuse eesotsas vastutab kultuurilise tegevuse eest Ilmar Kõverik. 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Kirik-Kammersaalis toimuvad näitused, kontserdid, loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, jumalateenistused, vastuvõtud, konverentsid, abielu sõlmimise tseremooniad ja ristimised. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali umbes 6000–7000 inimest.

Kino

Tõrva kesklinnas tegutseb kino Koit, mis valmis stalinistlikus stiilis 1953. aastal ja tegutses järjepidevalt 2004. aastani. 2014. aastal ostis selle Tõrva Linnavalitsus. Alates 2019. aastast on kinohoone seest renoveeritud ja digitehnikaga varustatud. Tõrva kino haldavad MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts ja Tõrva Vallavalitsus.

Teater

1960. aastatel alustas Salme Sepa eestvedamisel tegevust Tõrva näitering, kuhu koondusid inimesed kõikjalt üle praeguse Tõrva valla. Lisaks näidenditele lavastas Salme Sepp estraadikavu ja muusikalisi põimikuid. Näiteks osutus külastajate seas väga populaarseks Raimond Kaugveri raamatu "Disko" põhjal lavastatud näidend. Hiljem asus näiteringi juhtima Kiira Soovares.

Tõrva Gümnaasiumis tegutsenud kooliteatri asutas Arnold Jakobson. Hiljem on kooliteatrit juhendanud Eevi-Eve Valliste ning 2010. aastal loodi Külli Alumäe eestvedamisel Tõrva Gümnaasiumis näitetrupp Hingevärvid, mis tegutseb ka 2022. aasta seisuga.

Teatrivaldkonnas on Tõrva vallast laiema tuntuseni jõudnud Vanemuise teatri näitleja Lembit Eelmäe, kelle tuntuimaks rolliks jäi Põrgupõhja Jürka lavastuses "Põrgupõhja uus Vanapagan". Samuti Endla teatri näitleja Malle Treial. Teatrikooli on jõudnud Liia Kanemägi-Jõerand, Aarne Soro, Salme Sepa pojatütar Adeele Jaago ja 2020. aasta Panso preemia pälvinud Hardo Adamson.

Muusika

Tõrva vallas tegutseb Tõrva Muusikakool, millega liitus 2015. aastal Tõrva laulustuudio. 1995. aastal loodud laulustuudiot on juhendanud õpetajad Maie Kala ja Novella Hanson. Laulustuudio neidudekoor võitis 2009. aastal ETV saate "Laululahing"^[viide?]. Tõrva laulustuudios on õppinud Gertu Pabbo, kes saavutas 2015. aasta suurvõistlusel "Eesti otsib superstaari" teise koha.

Gertu Pabbo (2017)

Tõrvast on lauljakarjääri alustanud ka metsosopran Monika-Evelin Liiv ja rahvusooperi Estonia solist ja RAMis laulnud tenor Urmas Põldma. Tõrva vallast on pärit Voldemar Kuslap, kes töötas 1957–1959 Tõrva kultuurimajas.

Kooridest on Tõrva vallast pärit ligi 60 aastat tegutsenud Tõrva naiskoor Heli ja Tõrva meesansambel, mis tähistas 2018. aastal 50. tegevusaastat.

Riidaja talus asub Torupillitalu, mille omanik ja eestvedaja on rahvamuusik ja pillimeister Ants Taul, kes on töötanud õppejõu ja pereansambli Torupill juhina ning keda peetakse Eesti torupillitraditsiooni taaselustajaks. Ants Tauli jälgedes on käinud tema tütred Triinu ja Anu Taul, kes esindasid ansambli Neiokõse koosseisus Eestit 2004. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Kujutav kunst

Tõrva vallas asuvast Riidaja külas on sündinud maalikunstnik Karin Luts. Hummuli alevikust on päri Eesti esimene kutseline klaasikunstnik Maks Roosma. Lõve külast on pärit skulptor Erna Viitol ja Jõgevestes asub maalikunstnik Louis Paveli sünnikodu. Koorkülast on pärit akvarellikunstnik ja sisekujundaja Ruudi Treu.

Kultuuripreemia

2019. aastast on Tõrva vallas välja antud Tõrva valla kultuuripreemiat, mis kandis enne omavalitsuste ühinemist nime Mari Kulli nimeline kultuuripreemia (2008–2018). Tõrva valla kultuuripreemia laureaadid on Elmar Orav (2019), Thea Leitmaa (2020), Laine Vettik (2021).

Kultuuriüritused

Alates 2017. aastast toimuvad Tõrva vallas iga-aastased ja mitu päeva kestvad Tõrva Tule-Päevad, mille raames leiavad peamiselt Tõrva linna territooriumil aset kontserdid, laadad, rahvaspordiüritused, näitused ja näiteks kohaliku astronoomiaklubi korraldatud avalikud teleskoobivaatlused. Tõrva Tule-Päevad kulmineeruvad Tõrva Veskijärvel ja selle ümbruses aset leidvate Tulede ööga. 2019. aastal toimus Tõrva keskväljakul suurejooneline Verdi "Reekviemi" ettekanne, mille puhuks püstitati keskväljakule ajutises telk-kontserdisaal.

1999. aastast on SA Tõrva Kirik-Kammersaali ja Ilmar Kõveriku korraldatud kultuuri- ja loodushariduspäevi "Las jääda ükski mets", mis seob omavahel kultuuri ja looduse läbi muusika, tantsu ja luuletuste.

Sport

Tõrva vallas tegeletakse spordiga nii suvel kui ka talvel ning aastas toimub umbes 50 spordiüritust. Populaarsemad spordialad on kergejõustik, orienteerumine, motosport, kelgutamine, suusatamine, jalgpall, võrkpall ja kettagolf.

Tõrva vallast pärit sportlastest on ilmselt tuntuim odaviskaja Magnus Kirt (MM-hõbe ja EM-pronks), kes on Eesti odaviskerekordit uuendanud kokku viiel korral. Kirt valiti aastatel 2018 ja 2019 Eesti aasta meessportlaseks. Tõrvast on ka pärit odaviskaja Tanel Laanmäe, kes võitis 2015. aasta universiaadil kuldmedali ning on püstitanud odaviskes mitu juunioride ja noorsooklassi Eesti rekordit. Noor kergejõustikulootus ja noorteklasside rahvusrekordi omanik mitmevõistluses Romet Kivi valiti 2020. aasta Valgamaa kultuuripärliks. Odaviskajad Mirell Luik ja Marcella Liiv on tulnud mitu korda Eesti meistriks ning esindanud Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Peamised noorte treeningurühmad kergejõustikus kuuluvad spordiklubi Viraaž alla, kus treeneritena tegutsevad Viljo Grauding ja Rein Mikk. Suurima võistlusena korraldatakse Tõrva-Helme kergejõustikupäeva olümpialastega, mis aastast 2015 kannab Peeter Kirti mälestusvõistluse nime. Traditsiooniline võistlus sai alguse 20. septembril 2008.

Varem on Tõrvas kuulsust kogunud kelgutamine. Peeter Kirdi eestvedamisel harrastati sportlikku kelgutamist aastast 1975. Kuna Tõrvas kelgurada puudus, treeniti ja võisteldi Lätis. Kirdi õpilastest tuntuimaks võib pidada Helen Novikovi, kes osales 1994. aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris ja 1998. aastal Naganos, saavutades vastavalt 19. ja 20. koha.

Odaviskaja Magnus Kirt Tõrva staadioni avamisel 2021. aasta sügisel. Foto: Egon Bogdanov

Jalgpallis esindab valda JK Tõrva, kes mänginud parimatel aastatel Eesti II liigas. Viimati osaleti koos FC Tarvastuga moodustatud ühisvõistkonnana III liigas. JK Tõrvas treenivad nii meeste kui ka noorte võistkonnad.

Võrkpallis on vallas kaks suuremat võistkonda. Pika ajalooga Tõrva Võrkpalliklubi on tegutsenud aastast 1987 perekond Loormani eestvedamisel. Peamiseks suunaks on noortevõistkondade treeningud ja liikumisharrastuse propageerimine. Kasvandikest kuulsaim on Eesti meister ja karikavõitja ning Baltimaade meister Mari Loorman. 2018. aastast esindab Tõrva meeste võrkpalli ka Tõrva Pall, kes osaleb nii Valga kui ka Viljandi maakonna liigades.

Motospordis on Tõrvale kuulsust toonud praegune vallavanem Maido Ruusmann, Janar Kadak, Ivo Sults ja Remee Raamets, kes kõik tulnud Baltimaade meistriks bagikrossis. Autorallis on olnud edukad Albert Veesaar, Karl Martin Volver ja Maico Tamm.

Kohalikest veteransportlastest on tuntumad Piret Granovskaja, Harry Mägi, Marje Vahtre, Harry Õispuu ja Rein Mikk. Populaarsetest liikumisharrastustest on lisaks Härma suusaradadele võimalik mängida Tõrva Gümnaasiumi lähedal kettagolfi, kus on 18 korviga rada. Valla territooriumil on veel kolm kettagolfirada: Alal, Hummulis ja Pikasillas.

Rajatised

Droonivaade 2021. aastal avatud Tõrva staadionile

2021. aastal avati Tõrva linnas täielikult renoveeritud staadion, mis on üks omanäolisemaid Eestis. Staadion annab võimaluse tegeleda peaaegu kõikide kergejõustikualadega ning lisaks on staadionil kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis võimaldab mängida jalgpalli aasta läbi. Multiväljakul saab treenida tennist, korvpalli, jalgpalli kui ka võrkpalli. Rajati ka staadionit ja suusaradu ühendav sild üle Õhne jõe. Suusarajad on osa Tõrva ümbruses looklevatest terviseradadest, mis nimetati 2017. aasta parimaks tervisespordirajaks.

2021. aastal sai Tõrva Gümnaasiumi spordikompleks (kuhu kuuluvad spordihoone, Tõrva Veemõnula, staadion-palliväljak, välijõulinnak ja seikluspark) EOK poolt tunnustatud spordikeskuseks.

Tõrva linnas Riiska linnaosas asub spordisaal, kus viib treeninguid läbi spordiklubi Viraaž. Spordisaalid asuvad ka Ritsus ja Riidajas. Staadionitest on vallas veel heitealadeks kohandatud Pokardi staadion ja Pikasilla staadion.

Üritused

Tõrvas on korraldatud mitu üleriigilist spordiüritust, mis on kohale toonud oma ala paremiku. 2008. aastast korraldatakse Tõrva kergejõustikupäeva olümpialastega, mis aastast 2015 kannab nime Peeter Kirdi mälestusvõistlus. Parimate tulemustena on võistlustel visanud Magnus Kirt oda 85.20 ja Gabor Mate heitnud ketast 65.65. Kuulsamatest sportlastest on kettaheiteringis võidukad olnud olümpiavõitja Gerd Kanter ja Martin Kupper. Võistlustel on osalenud ka maailmameister ja olümpiahõbe Piotr Małachowski ning olümpiahõbe Ehsan Hadadi. Odaviskes on võitjaks kroonitud lisaks Magnus Kirtile ka Tanel Laanmäe ja Risto Mätas.

Suvituslinnale kohaselt on suviti Tõrvas korraldatud rannavollevõistlusi, millest kaalukamad on Eesti naiste meistrivõistlused. Lisaks on aastaid peetud ekstreemjooksuvõistlusi.

Meedia

Ajalehe Tõrva Teataja esimene number ilmus 25. veebruaril 1922. See oli Tõrva asula esimene oma ajaleht ja ühtlasi esimene alevileht Eestis. Selle väljaandja ja toimetaja oli Tõrva esimene alevivanem ja linnapea Madis Reinenbuk. Reisenbuk kirjutas ise märkimisväärse osa Tõrva Teataja artiklitest.

Kui Tõrva Teataja majandusraskuste tõttu ilmumise 1927. aastal lõpetas, jätkas toimetaja kirjatükkide saatmist teistele Tõrvas ilmuvatele ajalehtedele nagu näiteks Helme-Tõrva Post (1926), Helme-Tõrva Elu (1927–1930) ja Helme-Tõrva Sõnumed (1930–1931).

1927. aastal ilmuma hakanud ajaleht Helme-Tõrva Elu, mille väljaandja oli A. Rondik ja vastutav toimetaja K. Tuvike, sai peamiseks kohalikuks infokandjaks enne II maailmasõda. Ajaleht ilmus kuni 1944. aastani. Ajaleht Helme-Tõrva Elu taaselustati 1997. aastal, kui ühinesid kaks väikest kohalikku lehte Tõrva Teataja (1995–1996) ja Helme Päevakiri (1995–1996) ning ühislehe peatoimetajaks sai Talvi Must. Ajaleht ilmus aastani 2014, kui otsustati ühendada ka Põdrala ja Hummuli piirkondade väiksemad väljaanded. Ajaleht muutus värviliseks, otsepostitusega väljaandeks ning nimeks sai Helme Kihelkonnaleht ning peatoimetajaks Egon Ilisson. Piirkonnaülene ajaleht oli ka osa ettevalmistusest omavalitsuste ühinemist silmas pidades.

Helme Kihelkonnaleht ilmus kuni aastani 2018, kui omavalitsuste ühinemise järel sai valla nimeks Tõrva vald ning ajalehe nimeks uuesti Tõrva Teataja. Toimetajana jätkas Egon Ilisson, kes on vastutav välja andja tänaseni.

Tõrva Raadio on Tõrva linna noortevolikogu algatatud kohalik amatöörraadio, mis tegutseb periooditi. Raadio omanik oli kuni 2015. aasta kevadeni Tõrva linnavalitsus, pärast seda MTÜ Tõrva Noorte Liit. Esimest korda töötas Tõrva Raadio 2014. aasta augustis Tõrva tulepäevade raames. Esimesena oli raadio eetris 6. augustil 2014 praegune Eesti Kõrgema Lavakunstikooli tudeng Hardo Adamson.

Raadiojaam töötab igal aastal paar nädalat suvel ja talvel. III hooajast on raadio sagedus olnud 90,0 MHz ning leviala Tõrva lähiümbrus ning raadio on läbi interneti kuulatav kõikjal. Raadio peatoimetaja on veebruarist 2022 Roosi Rahnu.

Haridus

Tõrva Gümnaasium

Tõrva linnas asuv Tõrva Gümnaasium alustas tegevust 15. novembril 1917 erakoolina. Aastatel 1937–1938 ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Hilisem juurdeehitis valmis 1979. aastal, mis andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. 1985. aastal alustas Tõrva Keskkooli ruumides tööd muusikakool.

Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutseb Tõrva Muusikakool, lisaks huvialaringid ja AO eksamikeskus. Koolis on võimalik õppida prantsuse keelt, tegeleda rahvatantsu ja käsitööga. Gümnaasiumis õpib ligi 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. 1989. aastast on Tõrva Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.

2021. aasta sügisel valmis kooli loodeservas spaa/ujula Tõrva Veemõnula, mida kasutatakse muuhulgas kooli ujumistundideks.

Hummuli Põhikool

Hummuli Põhikool asub Hummuli mõisas Hummuli alevikus. Esimesed andmed andmed Hummuli hariduselust pärinevad 1687/88. aastast, mil Bengt Gottfriedi Forseliuse õpilased suundusid maale mõisatesse lastele koolitarkust jagama. Kahest Helme kihelkonna edumeelsest mõisast üks oli Hummuli. Hummuli mõisahäärberis asub kool 1930. aastast. Enne seda asus kool nii vallamajas kui ka Soe vanas kõrtsihoones.

2021/22. õppeaastal õpib Hummuli Põhikoolis 47 õpilast. Õpilased õpivad liitklassides. Noortel on võimalus osaleda klaveri-, näite-, õhupüssi-, spordimängude- ja pallimänguringis, samuti kooris. Hummuli kooli direktor on 2022. aasta seisuga Evelin Tiivel.

Hummuli mõisa peahoone, kus tegutseb 1930. aastast Hummuli põhikool

Riidaja Põhikool

Riidaja Põhikool asub Riidaja külas. Riidaja mõisaomanik George Constantin von Stryk asutas Riidaja kooli 1883. aastal. Uus koolihoone valmis 1869. aastal, kui lugemise kõrval hakati õpetama ka kirjutamist ja rehkendamist. 1881/82. õppeaastal oli Riidaja koolis 60 õpilast ja üks õpetaja. Kuue klassiliseks muudeti Riidaja kool 1920. aastal. Riidaja vallavalitsus viis 1923. aastal kooli Riidaja mõisa härrastemajja. 1967. aastal koliti praegusse koolimajja, mis ehitati tolleaegse “Üksmeele” kolhoosi abiga ehitati tüüpprojektist suurem võimla. 2009. aastal toimus kooli põhjalik renoveerimine – maja soojustati, paigaldati uus soojavarustussüsteem ning renoveeriti katlamaja.

Riidaja Põhikooli direktor on Ave Rõõm. Koolis õpib 2021/22. õppeaastal 44 õpilast. Noortel on võimalik osaleda meisterdamis-, muusika-, rahvatantsu-, liikumis-, puutöö-, spordi- ja loodusringis.

Ala Põhikool

Ala Põhikool asub Valga–Uulu maantee ääres Ala külas. Ala Põhikooli eelkäijaks võib lugeda 1724. aastal Taagepera külas asunud köstrikooli. 1919. aastal asutati endise Ala kõrtsihoonesse Ala Algkool, kus ongi praegu Ala Põhikool. Kõrtsihoone kohandati koolimajaks 1934. aastal. 1966. aastal valmis kooli juurdeehitus, 1997. aastal valmis kultuuri- ja spordikompleks. 2010. aastal liideti kooliga lasteaed. Ala Põhikoolis tegutseb 15-kohaline õpilaskodu.

Ala Põhikooli direktori asetäitja on Lea Abolkaln. 2021/22. õppeaastal õpib Ala Põhikoolis 32 õpilast. Noortel on võimalik osaleda spordi-, käsitöö- ja aiandusringis ning robootikas.

Tõrva Muusikakool

Tõrva Muusikakool töötab alates 1. septembrist 1985 Tõrva Gümnaasiumi ruumides. Muusikakoolis õpitakse individuaal- (pilliõpetus) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel).

Muusikakoolis saab õppida klaverit, viiulit, kitarri, kannelt, akordionit, plokkflööti, klarnetit ja saksofoni. Tegutsevad ka ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (vajaduse korral mängivad koos noored õppurid, vilistlased ja õpetajad), klaveriansamblid (neljal ja kuuel käel) ning õpetajate ansamblid (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, saateansamblid).

Koolis töötab 10 õpetajat ja õpib 69 õpilast.

Ritsu Lasteaed-algkool

Ritsu Lasteaed-Algkool asub Linna külas (rahvasuus Ritsus). See rajati 1993. aastal endisse Valga EPT kontorisse. Avamise aegu oli seal üks liitklass 12 õpilasega ja kolm lasteaiarühma 60 lapsega. 2022. aasta seisuga õpib kooli osas 11 õpilast ning lasteaias käib kolmes rühmas 39 last.

Lasteaed Tõrvalill

Tõrva sovhoosi lasteaed avati 8. aprill 1968. Tollal töötas lasteaias üks sõime- ja üks aiarühm. 1972. aastal sai hoone juurdeehitise ning sellest ajast töötab majas üks sõime- ja kaks aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates 1992. aastast kuulub lasteaed Tõrva linnale, 2017. haldusreformijärgselt vallale. 2021/22. õppeaastal on lasteaias kolm rühma 59 lapsega. Lasetaia direktor on Ede Truu.

Lasteaed Mõmmik

Tõrva lasteaed Mõmmik asub Tõrvas Riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks 1975. aastal ehitatud hoones, mille läheduses asub mets ning Riiska järv. Lasteaed avati 20. oktoobril 1975 majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed Tõrva linna haldusse (2017. aastast valla). 2021/22. õppeaastal käib Mõmmiku lasteaias 125 last. Lasteaia direktor on Lisanna Kaar.

Riidaja lasteaed

Riidaja lasteaia ruumid asuvad 2005. aastast Riidaja Põhikoolis. 2021/22. õppeaastal on lasteaias üks liitrühm, kus käib 18 last.

Hummuli lasteaed Sipsik

Algul töötas lasteaed Sipsik kortermajas, mis oli kohandatud Hummuli Põhikooli internaadiks. 2007. aasta koliti Hummuli vallavalitsuse hoonesse, kus ollakse tänini. Lasteaed kuulub 2002. aastast Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku ja 2013. aastast MTÜ Lastekaitse Liidu projektiga „Kiusamisvaba lasteaed". 2021. aastal ühendati Sipsiku lasteaed Mõmmiku lasteaiaga – Sipsiku ruumid on endiselt Hummulis, kuid lasteaeda juhib Mõmmiku lasteaia direktor Lisanna Kaar. 2021/22. õppeaastal on Sipsiku lasteaias üks liitrühm, kus käib 15 last.

2021. aasta lõpus avati Sipsiku lasteaia õuel Eestis omalaadne maaeluteemaline väliklass “Sipsiku tareke”. See koosneb kolmest eraldi ruumist – laut, kuhu saab sisse tuua päris taluloomad; väliklass, kus viia läbi vahvaid õuesõppetunde ja maaelu õppeprogramme; kasvuhoone, kus mudilased saavad ise näpud mulda panna ja hoolitseda päris enda taimede eest.

Huvitegevus

Tõrva vallas koordineerib huvitegevust koostöös Tõrva Vallavalitsusega Tõrva Avatud Noortekeskus (Tõrva ANK). Tõrva Avatud Noortekeskuse alla kuulub Tõrva noortekeskus, Ritsu noortetuba, Riidaja noortetuba ja Hummuli noortetuba. Tõrva ANK on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste liige, noortekeskuse juhataja on Annelore Hirschon.

Tõrva noortekeskus asub Tõrva linnas endises Patküla Põhikoolis. Noortekeskuse hoone renoveeriti 2011. aastal. Tõrva noortekeskuses on noorte huvitegevuseks kolm korrust. Olemas on avatud ala suhtlemiseks, puhkamiseks, muusika kuulamiseks jne. Veel on majas köök, bändi- ja seminariruum. Kolmandal korrusel on ruumikas saal, kus saab läbi viia suuremaid üritusi. Võimalik on mängida piljardit, õhuhokit, lauajalgpalli ja lauatennist. Samuti saab mängida lauamänge, mängukonsooliga ning tegeleda kunsti ja käsitööga. Majas on tantsu-, animatsiooni-, digikunsti-, meedia-, bändi-, pääste-, teatri- ja robootikaring. Samuti tegutseb taekwondo huviring. Kasutada saab arvuteid. Noori toetab kaks noorsootöötajat ja juhataja ning robootikaringi juhendaja. Tõrva noortekeskusel on ka suur väliala, kus on rulapark, korvpalli- ja jalgpalliväljak ning madalseiklusrada. Ritsu noortetuba asub Linna külas (Ritsus) Ritsu Lasteaed-Algkooliga samas hoones ja jagab ruume osaliselt Helme raamatukoguga. Ritsu noortetoas on avatud ala, köök ning saab kasutada spordi- ja jõusaali. Võimalik on tegeleda kunsti- ja käsitööga, mängida õhuhokit ja piljardit ning kasutada lauaarvuteid ja mängukonsooli. Noortetoas tegutseb lauamängu huviring ning robootika.

Riidaja noortetuba asub Riidaja külas Riidaja kultuurimajaga samas hoones. Olemas on avatud ala, võimalik on kasutada kultuurimaja kööki ja lava. Saab mängida piljardit ja õhuhokit ning kasutada tõukerattaid õues sõitmiseks. Kasutada saab ka mängukonsooli ja lauaarvuteid. Noored saavad tegeleda kunsti ja käsitööga.

Hummuli noortetuba asub Hummuli alevikus endistes Hummuli Vallavalitsuse ruumides. Hummuli noortetoas on olemas samuti avatud ala, saab mängida piljardit, koroonat ja lauatennist. Samuti saab tegeleda kunsti ja käsitööga. Kasutada saab ka lauaarvuteid ja mängukonsooli.

Alates 2018. aasta algusest tegutseb vallas Tõrva Astronoomiaklubi, kus populariseeritakse astronoomiat: kirjutatakse teadusartikleid, tegeldakse vabavaralise astrofotograafiaga ja avalike teleskoobivaatlustega. Alates 2020. aasta sügisest viib astronoomiaklubi koostöös Tõrva valla ja Tõrva avatud noortekeskusega vallas läbi noorte astronoomiaringi. Klubi juriidiliseks asutajaks on Tõrva vallas teaduse populariseerimisega tegelev MTÜ Tähetipp.

Ajalugu

Tõrva piirkonna ajalugu ulatub kaugele ajalikku ning Helme kihelkond on üks vanemaid kihelkondi Eestis. Helme nimi esineb kirjalikus ürikus esimest korda juba aastal 1329. Tõrva linna põhjaküljel asuvat Tantsumäe linnamäge peetakse muistsete eestlaste maalinnaks, mis oli kohaliku ümbruskonna ja kogu Lõuna-Sakalamaa tähtsamatest keskustest. 1930. aastal avastas Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Ernst Karolin Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat 12.–13. sajand.

Esimesed teated Tõrva-nimelisest asulast pärinevad aastast 1834, kui on tehtud ülestähendus mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu ja Tartu maantee ristumiskohal. Algselt oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aasta põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on ajalooline kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.

1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.

Asula kasvas paralleelselt talumajandusega. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uuest maakeskusest said Helme taluperemehed palgata sulaseid ja karjaseid, samuti peeti seal regulaarselt laatasid. 1890.–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikku.

1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis sai Helme laulu- ja mänguseltsilt koguka raamatukogu: 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Haridusseltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril 1909.

Esimese maailmasõja ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon, millele vaatamata avati 15. novembril 1917 Tõrva Gümnaasium. Bolševike võimuhaaramisel aastal 1917 hakati organiseerima Punakaarti ja seati sisse kohalik tribunal, mis tegutses kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1918. aasta veebruaris.

Tõrva kesklinn umbes 1928. aastal. Fotol vasakul on ajalooline Tõrva kõrtsihoone

Kui sakslased 1918. aasta detsembris Eestist lahkusid, tekkis Helme-Tõrva piirkonnas paariks nädalaks olukord, kus Eesti valitsuse võim Tõrvani ei ulatunud, kuid punased ei olnud sinna veel jõudnud. Detsembri viimastel päevadel okupeerisid punased Helme-Tõrva, kuid nende edasitung peatati Kärstna all. Eesti vägede pealetungil punaste vastu kaotati ja vabastati Tõrva kokku kolm korda. Lõplikult vabastati piirkond 30. jaanuaril 1919. Vabadussõja edasine sõjategevus Helme ja Tõrva asulat otseselt ei puudutanud.

Helme-Tõrva piirkonnast on pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olnud ohvitseri: kindralmajorid Jaan Soots ja Aleksander Jaakson, kindralleitnant Paul Lill, kolonelleitnant ja scoutspataljoni juht F. Pönka. 14. oktoobril 1928 püstitati rahvalt kogutud rahaga Tõrva Gümnaasiumi pargi piirkonnas langenud vabadussõjalaste mälestussammas (rahvasuus Juku), mille järelmaksed kestsid 1937. aastani.

Esimese iseseisvusperioodi päevil arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Tõrva oli 1920. aastatel Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Linn muutus omaette haldusüksuseks 1. septembril 1921, kui sellele anti aleviõigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi 1930. aastatel üle saja uue elamu. 1922. aastal oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), 1932. aastal aga juba 2482 (mehi 1063, naisi 1419).

2. juulil 1926 kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima 1. jaanuaril 1927, mil sellele anti linnaõigused. Alul vaieldi linna nime ümber, sest rahvasuus olid Tõrva kõrval kasutusel veel Tökatialev ja Pigilinn. Pakuti ka Helme nime, kuid viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.

Helme-Tõrva piirkonna keskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas 1940. aastaks üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi: ligi 20 rätsepat, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Aktiivseid taksosid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks panka: Helme Ühispank ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).

1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks oleks Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik Andres Larka annetanud miljon senti.

Linnas tegutses gümnaasium (rekonstrueeriti 1938. aastal) ja algkool. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme vallavalitsus. Arste tegutses neli või viis ja vanadekodusid kaks. Muret tekitas kohaliku haigla puudumine.

Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ehitada ka kitsarööpmeline raudtee Valgast läbi Tõrva Abja-Paluojani. Peamine rahva kooskäimise paik oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.

Tõrva linna arengu alus oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal rajati parke ja puiesteid, 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna raekoda. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega anti Tõrvale 21. aprillil 1937 suvituslinna staatus, enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.

Esimene Nõukogude okupatsioon kestis napilt aasta, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, mille käigus võeti suurematelt taludelt ära maa. Juuniküüditamise ajal küüditati Helmest 13 inimest, Tõrvast märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid Nõukogude vangilaagrites. Suuremaid lahinguid sõja algusaegadel Tõrva-Helme lähistel ei toimunud, kuigi Punaarmee taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.

Saksa okupatsioon möödus üsna rahulikult. Rängalt sai Tõrva kannatada 1944. aasta septembris, kui ägedad lahingud Väikese Emajõe joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid Tõrvas üle kolmandiku kõigist hoonetest. 1944. aasta sügisel purustati linn pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.

Uue okupatsiooni massiküüditamise käigus 1949. aastal küüditati Helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest.

Pärast märtsiküüditamist loodud kolhoosides oli olukord 1950. aastatel masendav: toodang vähenes ja inimesed töötasid peaaegu palgata. Olukord hakkas paranema Hruštšovi võimuletulekuga 1956. aastal. Suurem osa Tõrva kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel 1950–1959 oli Tõrva kohaliku rajooni keskus, 1954. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kätte. Asutati Tõrva haigla.

Valga KEK-i betoonitehas Tõrvas. Foto on tehtud millalgi aastatel 1962–1972. Autor Mai Simson

Helme-Tõrva muutus Valga rajooni üheks jõukamaks piirkonnaks. 1956. aastal moodustati Valga KEK, suurtööstus Tõrvas, mis lasi ehitada uusi elamurajoone, nagu näiteks Tõrva Riiska linnaosa. 1963. aastal rajati Helme võitööstuse alusel Valga Piimatoodete Kombinaat

Haridus vaatamata sageli vahetuvale sisule arenes: Tõrva Gümnaasium sai juurdeehitise, rajati kaks lasteaeda. Tegutses Tõrvas Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis 1979. aastal Helme Koduloomuuseum.

Gorbatšovi perestroika mõjul elavnes Tõrvas järsult rahvuslik-poliitiline elu. 1987. aastal asutati Helme-Tõrva Muinsuskaitse klubi ja 1988. aastal Rahvarinde tugirühm, kelle ettevõtmisel korraldati 16. oktoobril 1988 rahvakoosolek, mille käigus peeti kõnesid ja taasavati 24. veebruaril 1939 endise Patküla vallamaja juurde pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidus kogu okupatsiooniaja.

23. augustil 1989 toimunud Balti keti jaoks pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendeid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-Tõrva piirkonnas Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine, sambast oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivrühma (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) eestvedamisel sammas taastada kujur Aleksander Elleri ja kiviraidur Richard Toominga rekonstrueeritud kujul. See avati 23. juunil 1990.

1991. aasta augustiputši ajal oli Tõrva piirkond rahulik ja 20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti Vabariigi taasiseseisvus. Tõrva linna omavalitsuslik staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992. Tõrva vald kui uus omavalitsusüksus sündis 2017. aastal Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla^[3] ning Puka valla Soontaga^[4] küla liitmisel.

Asustus

Tõrva valla rahvaarvu muutus aastatel 2017–2021 (Statistikaameti 2021. aasta seisuga)
Aasta	Rahvaarv	Rahvastiku- tihedus, in/km²	Vanus 0–14	Vanus 15–64	Vanus üle 65	Ülalpeetavate osakaal, %
2017	6330	9,5	882	4022	1426	57,4
2019	6129	9,5	886	3813	1430	60,7
2021	6064	9,4	860	3724	1480	62,8

Juhtimine

Tõrva vallavanem Maido Ruusmann

Tõrva Vallavolikogu valis 25. oktoobril 2017 valla esimeseks volikogu esimeheks Enn Mihailovi. 31. oktoobril valis volikogu vallavanemaks Maido Ruusmanni.^[6] 2023. aasta Riigikogu valimistel sai Ruusmann ringkonnamandaadi ja temast sai XV Riigikogu koosseisu liige ^[7]. Ruusmann valiti 13. aprillil toimunud Tõrva Vallavolikogu istungil vallavolikogu esimeheks, vallavanemaks valiti Helen Elias.^[8]

Tõrva Vallavolikogu koosneb 21 liikmest. 2017. aasta valimistel saavutas Eesti Reformierakond valimisvõidu: talle kuulus 47,3% häältest ja 11 kohta volikogus. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 26,4% häältest ja 6 kohta volikogus. Isamaa ja Res Publica Liit sai 10,8% häältest ning 2 kohta volikogus. Eesti Keskerakond sai 9,1% häältest ning 2 kohta volikogus. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai 3,9% ja Valimisliit Helme kihelkond 2,6% häältest, mis jäi alla valimiskünnise.

2021. aasta volikogu valimised võitis Eesti Reformierakond, olles kogunud 47,9% häältest, millega sai volikogus 11 kohta, valimisliit Ühtne Kogukond sai 17,1% häältest (3 kohta), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 15,2% häältest (3 kohta), Eesti Keskerakond sai 10,5% häältest ja Isamaa erakond 9,3% häältest (mõlemad said volikogus kaks kohta).

Koalitsiooni moodustasid Eesti Reformierakond ja Isamaaliit.

Vaata ka

Tõrva Noortevolikogu

Galerii

Droonifoto Tõrva Vanamõisa järvest koos Baltimaade kõrgeima välihüppetorniga
Droonifoto Tõrva Vanamõisa järvest
Tõrva vallavalitsuse hoone Tõrva Veskijärve kaldal. Kaugusse suundub Veski tänav
Aerofoto Tõrva Gümnaasiumi pargist, kus lookleb Õhne jõgi. Vasakul Musu sild
Tõrva ajalooline kõrtsihoone linna läbiva Valga-Uulu maantee ääres
Tõrva koduloomuuseum Tõrva vallas Kirikukülas
Tõrva kaarsild Õhne jõel
Talvine vaade Tõrva keskväljaku Veskijärve poolsel kaldal asuvale "Tõrva ahjule"
Talvine Tõrva Vanamõisa järv
Tõrva suusarada
Tõrva Veemõnula
Talvine droonifoto Tõrva kesklinnast
Tõrva Riiska järv
Droonifoto Pikasilla staadionist ja puhkealast
Tõrva valla Helme kloostri varemed
Helme linnusevaremed
De Tolly mausoleum
Helme koopad vaatega suudmele
De Tolly mausoleum ja õu
Veskijärv.
Õhne jõgi Tõrva linna piiril.
Vanamõisa järv ja hüppetorn
Koorküla Valgjärv
Väike-Emajõgi Pikasillas
Tõrva linna ja keskväljak
Taagepera küla ja loss
Rubina raba laukad
Soontaga RMK metsamaja