Taagepera mõis

Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Tõrva valda Valga maakonnas.

Ajalugu

Mõisa on esimest korda mainitud 16. sajandil. Poola ja Rootsi ajal olid mõisa omanikeks Rehbinderid: Taagepera, Leevi ja Kuramaa Lasseni, Lasenbeka, Bruņene mõisnik Rootsi rittmeister Heinrich von Rehbinder (surnud 1603); Taagepera, Kruusimäe, Leevi, Polli, Udriku, Kurtna mõisnik Rootsi rittmeister Bernhard von Rehbinder hukkus 1626 Liivimaal Wallhofi lahingus ning maeti Tallinna Niguliste kirikus^[1]); Taagepera, Polli mõis, Kruusimäe ja Leevi mõisniku, Rootsi rittmeistri Heinrich von Rehbinderi (maetud 1630 Tallinna Niguliste kirikus) surma järel 1629. aastal pärisid mõisa tema poeg Wilhelm (hukkus 22.07.1635) ja Wilhelmi vennapoeg Heinrich von Rehbinder (1604–1680) ning nende järel Wilhelmi poeg Wilhelm Christoph von Rehbinder (surnud 1703), kes Haapsalus 1671 endale Läänemaalt Kärbla mõisast pärit naise võttis, müüs mõisa 1674. aastal Rootsi major, Liivimaa maanõunik ja Maarja-Magdaleena kihelkonna Jõe mõisa pärushärra Otto von Stackelbergile ( –1689).

Seejärel oli omanikuks Stackelbergid, Otto poeg, Pärnumaa ja Tartumaa majandusasehaldur Fabian Reinhold von Stackelberg (Holsteini kindralmajori Otto Magnus von Stackelbergi onu) ja hiljem tema pojad, samuti Liivimaa Eesti distrikti majandusasehalduri ametis olnud Fabian Adam von Stackelberg (1708–1767) ja Pärnumaa maakohtunik Heinrich Johann von Stackelberg (surn. 1781). Stackelbergide kätte, kelle järgi sai mõis oma eestikeelse nime, jäi mõis kuni 1796. aastani, mil major Otto Fabian von Stackelberg (sünd. 1764) pantis selle 105 000 hõberubla eest 90 aastaks Pornuse mõisast pärit kreisisaadikust Vene majorile Friedrich Joachim von Oettingenile (1755–1839) ja asus ise Kanepi kihelkonna Tamme mõisa.^[2]^[3]

1819 sai pankrotti mineva mõisa omanikuks kreisipealik ja Riidaja mõisnik Bernhard Heinrich von Stryk (1746–1829), kes oli 1782. aastast abielus Friedrich Joachim von Oettingeni õe Anna Elisabeth von Oettingeniga (1763–1825). 1822. aastal andis tema mõisa omakorda üle oma pojale Magnus von Strykile (1795–1827).^[4] Temalt päris mõisa ainus poeg ja pärija Bernhard von Stryk (1827–1912), kes omakorda 1909. aastal kinkis 370 000 rubla väärt mõisa oma pojale Hugo von Strykile (1860–1941).^[5]

Hugo von Stryki ja tema 1896. aastal Taageperal sündinud poja Percy von Stryki kätte jäi mõis 1919. aasta maareformini.

Taagepera kabel (Wagenkülsche Kapelle im Kirchspiel Helmet). Johann Christoph Brotze

Mõisakompleks

Hoonestu

Kuni 20. sajandi alguseni oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik. Sellest ajast on säilinud vaid üksikud ümberehitatud kõrvalhooned.

Sajandi algul alustasid Strykid Eesti ühe suurejoonelisema juugendstiilis mõisahoone rajamist. Hoone projekteeris arhitekt Otto Wildau, kes oli projekteerinud ka lähedalasuvate Holdre ja Karksi mõisa peahooned. Mõisahoone ehitus kestis 1907–1912.^[6] Taagepera mõisa peahoonet^[7] on nimetatud ka Taagepera lossiks.

Hoone liigendatud fassaadi iseloomustavad kaks suurt viilu. Selle läänenurgas paikneb sihvakas 40-meetrine ümartorn. Hoone suurejoonelisuse tõttu kutsutakse seda rahvapäraselt ka lossiks. Hoone katus oli algselt kaetud kiltkiviga, kuid tänapäeval on see asendatud plekk-katusega. Mõisahoone sai 1919. aastal Vabadussõjas kannatada.

Vaade Taagepera mõisa abihoonetele, Taagepera mõisahoone tornile ja Taagepera järvele

Taagepera mõisa alumine väravaehitis piirdemüüridega

Taagepera mõisa vesiveski, Taagepera järvel ja Õhne jõel

Taagepera mõisa karjakastell

Pärast võõrandamist kohandati hoone kopsusanatooriumiks. 1930. aastate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlikus stiilis Taagepera sanatooriumi hoone. Vaimuhaigla ja tuberkuloosisanatooriumi^[8] ravikorpus asusid hoones 2002. aasta 1. juulini. Aastast 2002 on hoone eravalduses ja alates 2003 tegutseb seal hotell koos restoraniga.^[6]

Mõisakompleksi kuulusid ka Taagepera mõisa park ja alleed^[9], Taagepera mõisa piirdemüürid väravaehitistega^[10], Taagepera mõisa teenijatemaja^[11], Taagepera mõisa kaev-pumbajaam^[12], Taagepera mõisa linnumaja^[13], Taagepera mõisa jääkelder^[14], Taagepera mõisa kelder^[15], Taagepera mõisa valitsejamaja^[16], Taagepera mõisa tall^[17], Taagepera mõisa kutsarimaja^[18], Taagepera mõisa vesiveski^[19], Taagepera mõisa moonakatemaja^[20], Taagepera mõisa karjakastell^[21]. Mõisa juures asus ka Taagepera mõisa koolimaja^[22].

Kalmistu

Taagepera mõisa kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 600 m kaugusele põhjakirdesse ehk kalmistu asub mõisa peahoone ees oleva pargi kirdeservas.

Postmargid

1933. aastal andis Postivalitsus välja neljast postmargist koosneva tuberkuloosivastase võitluse teemalise seeria, millest 10-sendine sinine/punane ja 20-sendine tumesinine/punane kujutavad Taagepera mõisahoonet (tollast sanatooriumi)^[23]. Uus mark Taagepera mõisaga ilmus aastal 2006.