Võrkpall

Võrkpall (kõnekeeles volle; inglise keeles volleyball – 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiaca'ga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk.

Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni.

Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (lühend FIVB) ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit.

Ajalugu

Võrkpall on sündinud USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks.

1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond ^[1]

Olümpiamängude kavas oli võrkpall esimest korda Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.

Pikka aega sai punkti ainult ise pallinud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall.

Rajatis ja varustus

Väljak

Võrkpalliväljak

Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku kõrgus peab olema vähemalt 7 meetrit ning väljakut peab ääristama vähemalt 3 m suurune vaba ala. Väljak on eraldatud kaheks võrdseks väljaku pooleks (suurusega 9x9 m), mida eraldab võrk. Mõlemad väljaku pooled on omakorda jaotatud ründejoonega (3 m kaugusel keskjoonest) esi- ja tagaliiniks.^[2]

Võrk

Väljakut poolitav võrk on vertikaalselt kahe posti vahel. Võrgu ülemine äär on meestel tõstetud 2,43 m ja naistel 2,24 m kõrgusele. Võrgu enda kõrgus on 1 m (±2 cm) ja 9,5–10 m lai. Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti.

Pall

Võrkpalli pall kaalub 260–280 grammi ja ümbermõõt on 65–67 cm. Palli rõhk peab jääma vahemikku 0,30–0,325 kg/cm². Ühes mängus kasutatavad pallid peavad olema samade näitajatega (suurus, raskus, rõhk, värv jne).^[2]

Võistkond

Mängule on võistkonnal õigus registreerida kuni 12, osade liigade puhul kuni 14 mängijat. Üks mängija (14 mängija puhul 2) võib neist olla kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.

Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat.

Mängu reeglid

Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.

Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.

Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga).

Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.

Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust (libero vahetusi ei arvestata). Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Alustavast kuuikust tohib mängijat geimi jooksul välja vahetada korra ning korra võib ta ka taas mängu sisse vahetada, aga ainult oma algsele positsioonile.

Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.

Pallimänguvõimalus Soome linnapargis

Punktide arvestamine

Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti minimaalselt kahe punktise punktivahega. Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub.

Kui võistkond võidab kolm geimi, on nad mängu võitnud ning mäng lõpetatakse.

Eesti võrkpallurid

Eesti võrkpallitreenereid

Eesti võistkondi

Vaata ka: Kategooria:Eesti võrkpalliklubid

Vaata ka

Viited

↑ 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu
↑ ^2,0 ^2,1 Official Volleyball Rules 2021-2024, FIVB.
↑ ESBL

Välislingid

Võrkpall – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu

[Official_Volleyball_Rules_2021-2024-2] 2,0 ^2,1 Official Volleyball Rules 2021-2024, FIVB.

[3] ESBL

[1]

[2]

[3]