Võrkpall
Võrkpall (kõnekeeles volle; inglise keeles volleyball – 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiaca'ga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni.
Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (lühend FIVB) ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit.
Ajalugu
muudaVõrkpall on sündinud USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks.
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond [1]
Olümpiamängude kavas oli võrkpall esimest korda Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.
Pikka aega sai punkti ainult ise pallinud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall.
Rajatis ja varustus
muudaVäljak
muudaVõistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku kõrgus peab olema vähemalt 7 meetrit ning väljakut peab ääristama vähemalt 3 m suurune vaba ala. Väljak on eraldatud kaheks võrdseks väljaku pooleks (suurusega 9x9 m), mida eraldab võrk. Mõlemad väljaku pooled on omakorda jaotatud ründejoonega (3 m kaugusel keskjoonest) esi- ja tagaliiniks.[2]
Võrk
muudaVäljakut poolitav võrk on vertikaalselt kahe posti vahel. Võrgu ülemine äär on meestel tõstetud 2,43 m ja naistel 2,24 m kõrgusele. Võrgu enda kõrgus on 1 m (±2 cm) ja 9,5–10 m lai. Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti.
Pall
muudaVõrkpalli pall kaalub 260–280 grammi ja ümbermõõt on 65–67 cm. Palli rõhk peab jääma vahemikku 0,30–0,325 kg/cm2. Ühes mängus kasutatavad pallid peavad olema samade näitajatega (suurus, raskus, rõhk, värv jne).[2]
Võistkond
muudaMängule on võistkonnal õigus registreerida kuni 12, osade liigade puhul kuni 14 mängijat. Üks mängija (14 mängija puhul 2) võib neist olla kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.
Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat.
Mängu reeglid
muudaPall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.
Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.
Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga).
Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.
Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust (libero vahetusi ei arvestata). Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Alustavast kuuikust tohib mängijat geimi jooksul välja vahetada korra ning korra võib ta ka taas mängu sisse vahetada, aga ainult oma algsele positsioonile.
Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.
Punktide arvestamine
muudaVõistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti minimaalselt kahe punktise punktivahega. Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub.
Kui võistkond võidab kolm geimi, on nad mängu võitnud ning mäng lõpetatakse.
Eesti võrkpallurid
muuda- Natalja Bratuhhina
- Polina Bratuhhina
- Anu Ennok
- Mari-Liis Graumann
- Kristjan Kais
- Ardo Kreek
- Pavel Kružajev
- Viljar Loor
- Argo Meresaar
- Jaanus Nõmmsalu
- Raimo Pajusalu
- Anti Penu
- Keith Pupart
- Anna-Liisa Sutt
- Rauno Tamme
- Henri Treial
- Kert Toobal
- Robert Täht
- Oliver Venno
- Rivo Vesik
- Kristjan Õuekallas
- Vaata ka: Kategooria:Eesti võrkpallurid
Eesti võrkpallitreenereid
muuda- Argo Arak
- Ivan Dratšov
- Andrei Ojamets
- Juhan Kalamägi[3]
- Avo Keel
- Helju Sutt
- Raimund Pundi
- Laimons Raudsepp
- Peeter Vahtra
- Oliver Taats
- Aksel Saal
- Ellen Liik
- Riina Kuusk
- Olavi Jõesaar
- Villi Vantsi
- Jaan Prass
- Enn Kangur
- Urmas Tali
- Rainer Vassiljev
- Vaata ka: Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid
Eesti võistkondi
muuda- Eesti võrkpallikoondis
- Eesti naiste võrkpallikoondis
- Selver/Taltech
- Pärnu VK
- Bigbank Tartu
- Barrus Võru VK
- Viimsi/Tallinna Ülikool
- TÜ/Bigbank VK
- Viljandi Metall
- Vaata ka: Kategooria:Eesti võrkpalliklubid
Vaata ka
muuda- Võrkpall olümpiamängudel
- Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel
- Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel
- Võrkpall 2004. aasta suveolümpiamängudel
- Võrkpall 2008. aasta suveolümpiamängudel
- Võrkpall 2012. aasta suveolümpiamängudel
- Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel
- Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel
- 1969. aasta U21 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis
- 2005. aasta U18 neidude Euroopa meistrivõistlused võrkpallis
- 2014. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused
- 2014. aasta naisjuunioride Euroopa meistrivõistlused võrkpallis
- 2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)
- 2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)
- 2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)
- 2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)
- Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis
- Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis
- 2023. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis (naised)
- Eesti meistrivõistlused võrkpallis
- Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis
- Eesti Võrkpalli Liit
- Naiste Balti liiga
- Rannavõrkpall
- Võrkpalli Balti liiga
- Aasta parim võrkpallur