Vaivara kihelkond

Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kihelkond asus tänapäeva Narva-Jõesuu linnas, Narva ja Sillamäe linna aladel, osaliselt endiste Toila ja Illuka valla aladel. Piir Jõhvi ja Vaivara kihelkonna vahel on korduvalt muutunud mõlemas suunas. Kihelkonda on kuulunud ka Narva jõe taguseid alasid. Vaivara kihelkond moodustati ajaloolise Alutaguse kihelkonna alale.

Piirkonna ajalugu

Kuni aastani 1623 nimetati Vaivara kihelkonda Narva kihelkonnaks. Mõnes ajalooallikas aastal 1595 ja mõned korrad 17. sajandil on Vaivara kihelkonda nimetatud ka Peetri kihelkonnaks Peeterristil asunud Peetri kabeli järgi.

1220. aastal vallutasid ajaloolise Viru maakonna ja ristisid taanlased.

Aastatel 1219–1238 vaheldus Virumaal nagu ka Alutaguse kihelkonnas 12 korda peremees. 1238–1346 kuulus ala Taanile. Taani hindamisraamatu andmetel olid Vaivara kihelkonna aladel järgmised külad:

Narva – Narvia – 8 adramaad
Sirgala – Cirpæ, Cirkæ – 1 adramaa
Udria, Utria, Udrias – Ydrigas – 3 adramaad

1256. aastast on esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Narvia küla lähistele. 1346. on esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.

1346. aastal alanud Liivi ordu võimuperioodil moodustati Narva foogtkond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala. 1347 alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist. 1349. aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal. Aastatel 1427–1442 ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale uuesti üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnus sai Vasknarva foogtkonna keskuseks.

Taani ja Liivi orduriigi ajal tekkis Vaivara kihelkonnas palju uusi asumeid: 1361 Auvere, 1374 Vepsküla, 1399 Tsornajõe, 1412 Laagna, 1425 Sõtke, 1428 Tõrvajõe, 1498 Metsküla, 1498 Mustajõe, 1498 Perjatsi, 1499 Repniku, 1499 Vaivara, 1499 Tunderküla, 1521 Vodava, 1521 Vääsna, 1552 Joala.

Nii mõnedki Vaivara kihelkonna mõisad on rajatud enne 1558. alanud Liivi sõda: Jaama ordumõis, Vana-Sõtke mõis 1469 ja Laagna mõis 1498.

1502 oli Narvas Pühima Neitsi Maarja kirik, arvatavasti kloostrikirikuna. Vaivaras oli kirik (Narva saksa kiriku abikirik) olemas hiljemalt 16. sajandil. Vaivara kiriku dokumente on säilinud alates 1699. aastast.

Liivi sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Kihelkond laastati. 22. jaanuaril 1558 tungis Vene vägi põhjas Vaivara kihelkonna ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda. Rüüsteretk kestis 3 nädalat. 11. mail 1558 vallutasid venelased Narva ja 6. juunil Vasknarva. 4.–6. juunil 1561 andis Virumaa rüütelkond ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 1561, 1566 ja 1571 olid katkuaastad. 6. novembril 1581 vallutasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel venelastelt Narva linnuse.

Rootsi ajal 1581–1591 kuulus Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus Ingerimaa koosseisu. 10. augustil 1583 sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla. 1591–1617 olid Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud Narva lääniks. 1617 liideti Alutaguse kihelkonna alad uuesti Ingerimaaga. 1641. aastal liideti Vaivara kihelkond kiriklikult Ingeri superintendantuuriga. Eestimaa kubermanguga ühendati Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus nii halduslikult, kui kiriklikult aastal 1651. Samal aastal asutati Narva foogtikohus, millele kohtupiirkonda kuulus ka Vaivara kihelkond. Foogtikohus eksisteeris aastani 1889.

1651. valmis Narvas Rootsi toomkirik, mida hiljem tunti saksa püha Johannese kirikuna ehk Narva Jaani kirikuna. 1704 muutsid venelased selle õigeusu kirikuks nagu kõik teisedki Narva luteriusu kirikud.

1700 algas Põhjasõda. Sõja ajal toimusid kihelkonnas uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamine. 1704 eraldati Narva maakond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkond, Alutaguse kihelkonnast ja liideti Ingerimaa kubermanguga.

Pärast Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.

Aastal 1708 eraldati Eestimaast Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Ingerimaa kubermanguga. 1710–1712 möllas Eestimaal jälle katk. Vaivara kihelkonnas tühjenes inimestest täielikult Päite mõis, ülejäänud kihelkond kaotas üle poole oma elanikest. 1719 liideti piirkond Peterburi kubermanguga Narva provintsina.

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 maakonnavabaks linnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestimaa kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks

Piirkond oli Eestimaa kubermangu Rakvere kreisi ja Viru kreisi koosseisus ning aastatel 1798–1888 oli Alutaguse kihelkonnas moodustatud adrakohtu ringkond, kuhu kuulusid ka Vaivara kirikukihelkonna alad. Alutaguse ehk Vaivara adrakohtunik oli ametis 1802–1888.

1816–1906 tegutses Narva-Alutaguse praostkond. 1817 moodustati Vaivaras kihelkonnakohus, mis töötas aastani 1889.

1819 asutas Paul Momma Narva jõe äärde Joala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik. 1851 asutas Alexander von Stieglitz Narva linavabriku. 1857 asutati Kreenholmi Manufaktuur. Lühikese ajaga valmisid ketrus- ja kudumisvabrikute hooned. 1900. aastal töötas neis vabrikutes juba 5402 töölist, andes 10 923 tonni kedrust ja 31,8 miljonit meetrit riiet. Kolmkümmend aastat juhtis ettevõtet peaaktsionär parun Ludwig Knoop.

1866. aasta vallaseadusega moodustati Vaivara kihelkonna alale 12 valda. 1892. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 4 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

1881 alustati Narva Aleksandri Suurkiriku ehitust Joala mõisa maale, mille mõisaomanik kirikule kinkis. Kirik pühitseti 28. mail 1884. See oli Eesti üks kõige suurem sakraalehitis, mis ehitati eesti kirikuks.

1888. aastal muudeti Alutaguse kihelkonna adrakohtu ringkonnna piire ja adrakohtuniku volitusi vastavalt uuele seadusele.

Vaivara kihelkonna mõisad

Vaivara kirikumõis (Waiwara Pastorat)
Arumäe mõis Samokras (Samokraß) – Narva linnamõis,
Auvere mõis (saksa keeles Amfer) – poolmõis, 1913. aastani rüütlimõis
Hanelu mõis (Hannela) – Laagna mõisa karjamõis
Hermamäe mõis (Hermannsberg) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil,
Jaama mõis ehk Vihtse mõis (Wichtisby) – riigimõis – asutatud 12. sajandil, endine ordumõis
Joala mõis (Joala) – rüütlimõisa staatuses (tekstiilitööstus) – rajatud 17. sajandil,
Juhkentali mõis ehk Joaoru mõis (Joachimsthal) – Joala kõrvalmõis poolmõisa staatuses – eraldati Joala mõisast 1881. aastal (tekstiilitööstus)
Jõgisoo poolmõis (Jöggis), eraldati Vaivara mõisast^[1]
Kudruküla mõis (Kutterküll) – linnamõis,
Laagna mõis (Lagena) – rüütlimõis (Kuydenurm, Waivara Alt-Waiwara), alates 1661 Lagena eraldus Kurtna mõisast,
Meriküla mõis (Merreküll) – poolmõis – eraldus Laagna mõisast 1861,
Mustajõe mõis (Mustajöggi) – 1915. aastani rüütlimõis, hiljem Laagna mõisa kõrvalmõis – poolmõis, eraldati Kurtna mõisast ajavahemikus 1767–1774.
Olgina mõis (Olgina) – Hermamäe mõisa poolmõis, hiljem karjamõis moodustatud aastal 1688 Hof Tunderküll,
Perjatse mõis (Patzhoff) – esmateated aastast 1583
Perevoloki poolmõis (Perewolok),
Puhkova mõis (Karropal) – liideti Laagna mõisaga 18. sajandi teisel poolel
Pähklimäe mõis (Nöteberg) – Arumäe mõisa kõrvalmõis
Repniku mõis (Repnik) e Hiiemetsa mõis – rüütlimõis,
Siivertsi poolmõis (Ferdinandshof), eraldati Riigi mõisast
Sillamäe mõis (Sillamäggi) poolmõis, eraldati Vaivara mõisast 1850. aastal
Suur-Soldina mõis (Gross-Soldina) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil,
Tuulukse mõis (Tulus) – Laagna mõisa karjamõis
Türsamäe mõis (Türsel) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil,
Uue-Auvere poolmõis(Neu-Ampfer), eraldati Auvere mõisast
Uus-Sõtke mõis ehk Sillamäe mõis (Sillamäggi) – poolmõis – eraldati Sõtke mõisast 17. sajandil
Vaasovi mõis ehk Riigi mõis (Wasshof) – kuni 1881 rüütlimõis, hiljem poolmõis – eraldati 1817 Hermaküla mõisast
Vaivara mõis (Waiwara, Sievershof) – rüütlimõis – esmateated aastast 1498 ilmselt hilisemast Laagna mõisast, Vaivara mõis eraldus Laagna mõisast 18. sajandi keskel.
Vallisaare mõis (Usnova) – poolmõis, Narva linnamõis
Vana-Sõtke mõis ehk Sõtke mõis (Alt-Söttküll) – rüütlimõis – teated alates 1469, 17. sajandil eraldus Uus-Sõtke mõis
Vasknarva mõis (Nyslott, hiljem Syrenetz) riigimõis, kõrvalmõis,
Vepsküla mõis (Webskül) – Vaasovi mõisa karjamõis
Viivikonna poolmõis (Wiwikond), eraldati Hermamäe mõisast enne 1913. aastat
Väike-Soldina mõis (Klein-Soldina) varem Reeküla Rehküll – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil

Vaivara kihelkonna mõisavallad

Vaivara kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

Laagna mõisavald (Gemeinde Lagena) – liideti 1866 Mustajõe vallaga – vallas said 119 peret perenime
Vaivara mõisavald (Gemeinde Waiwara) – vallas said 101 peret perenime
Hermamäe mõisavald (Gemeinde Hermansberg) – vallas said 43 peret perenime
Riigi mõisavald (Gemeinde Wasshof) – vallas said 35 peret perenime
Mustajõe mõisavald (Gemeinde Mustajöggi) – liideti 1866 Laagna vallaga – vallas said 24 peret perenime
Joala mõisavald (Gemeinde Joala) – vallas said 48 peret perenime
Türsamäe mõisavald (Gemeinde Türsel) – vallas said 27 peret perenime
Kudruküla mõisavald (Gemeinde Kutterküll) – vallas said 34 peret perenime
Väike-Soldina mõisavald (Gemeinde Klein-Soldina) – vallas said 42 peret perenime
Suur-Soldina mõisavald (Gemeinde Gross-Soldina) – vallas said 24 peret perenime
Vana-Sõtke mõisavald (Gemeinde Alt-Söttküll) – vallas said 22 peret perenime
Auvere mõisavald (Gemeinde Amfer) – vallas said 27 peret perenime
Arumäe mõisavald (Gemeinde Samokras) – vallas said 28 peret perenime
Repniku mõisavald (Gemeinde Repnik) – vallas said 22 peret perenime
Vasknarva mõisavald (Gemeinde Syrenetz) – vallas said 66 peret perenime
Jaama mõisavald (Gemeinde Wichtisby) – vallas said 52 peret perenime
Vaivara kirikuvald – vallas said 10 peret perenime

Vaivara kihelkonna vallad

Vaivara kihelkonna vallad alates 1866:

Joala vald (Joala) – liideti 1923 Vaivara vallast eraldatud Auverega, edasi Auvere-Joala vald aastani 1939
Vaivara vald (Waiwara)
Laagna-Mustajõe vald (Lagena-Mustajöggi) – jagunes 1867
Päite-Vaivina vald (Peuthof-Sophienhof) – jagunes 1870
Arumäe vald (Samokras) – liideti 1891 Joala vallaga
Hermamäe vald (Hermansberg) – liideti 1891 Peetri vallaga
Kudruküla vald (Kutterküll) – liideti 1891 Peetri vallaga
Auvere vald (Amfer) – liideti 1892 Vaivara vallaga
Repniku vald (Repnik) – liideti 1892 Vaivara vallaga
Suur-Soldina vald (Gross-Soldina) – liideti 1892 Joala vallaga
Väike-Soldina vald (Klein-Soldina) – liideti 1892 Joala vallaga
Sõtke vald (Söttküll) – liideti 1893 Vaivara vallaga