Vikipeedia

Vello Salo

eesti katoliku vaimulik, teoloog, ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja

Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.[1]

Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012
Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal

Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi, et osutada vastupanu Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Relva-SS-i ridades osales Salo lahingutes Sileesias[2]. Ta pääses eluga „Tšehhi põrgust”[3] ning jõudis Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi nõukogude repressioonidest. Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal.

Aastatel 1993–1994 pidas Salo Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. 2001. aastast oli ta Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012. õppeaastal oli Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. 2017. aastal sai ta Helsingi Ülikooli audoktoriks.

Ta tõlkis itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal avaldas Salo uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eestis.

1998. aastast oli Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.

Ta pälvis Valgetähe II klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2006). Temast valmis 2018. aastal dokumentaalfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika"[4].

Elukäik

muuda
 
Vello Salo 2007. aastal

Vello Salo sündis Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate pojana.[1] Ta õppis Odiste ja Lalsi algkoolis. Teise maailmasõja ajal oli Salo Põltsamaa Gümnaasiumi õpilane.[5] 1943. aastal astus ta gümnaasiumi lõpuklassist vabatahtlikult Soome sõjaväkke.[1] 1944. aastal tuli Salo soomepoisina Eestisse tagasi, kuid Saksa vägede taandumise aegu ta vangistati ja viidi Saksamaale, põhjuseks katse hankida sakslastelt relvastust, et osutada Punaarmeele improviseeritud vastupanu.

1945. aastal osales Salo Sileesias toimunud lahingutes ja viibis "Tšehhi põrgus", kust tal õnnestus eluga pääseda ning Itaaliasse jõuda. Et oma Eestisse jäänud sugulasi repressioonidest säästa, võttis ta kasutusele Vello Salo nime. Õppides, alalise töökohaga seoses ja kirjastajana on Salo pikemalt elanud kümnes riigis.[5]

Salo lõpetas 1952. aastal Roomas Pontificia Università Gregoriana filosoofialitsentsiaadi kraadiga, 1962. aastal Roomas Pontificium Athenaeum Angelicumi teoloogialitsentsiaadi kraadiga, 1964. aastal Roomas Pontificium Institutum Biblicumi lic. theol. bibl. kraadiga. 1976. aastal kaitses ta samas teoloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Phönizisch-hebräische Wortpaare" ("Foiniikia-heebrea sõnapaarid").[1]

Aastatel 1966–1969 oli Salo professor Séminaire Syro-Chaldéen de St. Jeanis Mosulis, 1976–1991 professor Toronto Ülikoolis, ühtlasi 1976–1985 eesti keele instruktor ja 1986–1987 lektor. Aastatel 1974–2004 oli ta Kotkajärve Metsaülikooli lektor, 1993–1994 ka Tartu Ülikooli, 2001–2005 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari ning 2003–2006 EAÕK Püha Platoni Seminari külalisprofessor. Aastatel 1996–2005 oli ta okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees, aastast 2001 Pirita kloostri vaimulik.[1]

Salo suri 21. aprillil 2019. Tema leinatalitus toimus 2. mail 2019 Tallinna Kaarli kirikus ja ta on maetud Metsakalmistule.

Elukohad ja õpingud pärast Teist maailmasõda

muuda

Töö

muuda
  • 1948–1953 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
  • 1961–1965 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
  • 1966–1969 Vana Testamendi ja Uue Testamendi professor Mosulis, Iraagis (Séminaire Syro-Chaldeén de St. Jean)
  • 1976–1991 Vana Testamendi professor Torontos Kanadas (University of Toronto / Toronto School of Theology; 1976–1985 samas eesti keele õppejõud ja õhtukursuste instruktor; 1986–1987 samas eesti keele lektor slaavi keelte ja kirjanduse õppetooli juures)
  • 1993–1994 külalisprofessor Tartu Ülikoolis
  • 2001. aastast Pirita kloostri preester
  • 2011/2012 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor

Teadustöö

muuda

Salo peamised uurimisvaldkonnad olid eksegees, kirikulugu, ajalugu (sh okupatsioonide repressiivpoliitika Eestis), kirjanduslugu (sh Eesti-Itaalia kontaktid), eesti kunstnikud välismaal ning Välis-Eesti perioodika. Ta on koostanud artikleid teatmeteostele "The Catholic Encyclopedia", "Enciclopedia Cattolica", "Lessico Universale Italiano", "Enciclopedia dello Spettacolo", "Dizionario degli Istituti di Perfezione" ja "Eesti entsüklopeedia". 1962. aastal asutas ta kirjastuse Maarjamaa, kus ilmus üle 50 teose.[1]

Ta oli Soome Kirjanduse Seltsi, USA Balti Uuringute Edendamise Assotsiatsiooni (Association for the Advancement of Baltic Studies), Eesti Teaduslik Ühingu Ameerikas (Estonian Learned Society in America) ning Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi Rootsis liige.[1]

Kirjastaja ja kultuurielu korraldaja

muuda
  • 1962 asutas Salo Roomas raamatukirjastuse Maarjamaa, mis tegutseb tänaseni
  • 1961–1976 eesti katoliiklaste ringkirja Maarjamaa toimetaja
  • 1974–1994 Kotkajärve Metsaülikooli lektor
  • 1976–1987 oli kultuuriajakirja Aja Kiri esimene toimetaja (Aja Kiri ilmus aastani 1991)

Loometegevus

muuda

Salo on vahendanud tõlkijana eesti luulet itaalia keelde ja vaimulikku luulet Piibli eri keeltes tekstidest eesti keelde. Ka on ta avaldanud uurimusi ja ülevaateid Vana Testamendi interpreteerimise ja hermeneutika, eestikeelsete piiblitõlgete, kristluse ajaloo ja Eesti kiriku ajaloo kohta.

Samuti on Salo koostanud uurimusi, ülevaateid, teatmikke ja bibliograafiaid Eesti ajaloo ja kultuuri teemal, ta on paljude ees- ja järelsõnade autor. Aastail 1950–2003 oli ta Enciclopedia Cattolica (Vatikan), The Catholic Encyclopedia (USA), Lessico Universale Italiano, Enciclopedia dello Spettacolo, Dizionario degli Istituti di Perfezione (kõik Itaalia) ja Eesti Entsüklopeedia kaastööline.

Ta on tegutsenud ka toimetajana ja trükiste kujundajana.

Teoseid

muuda
  • Laulge Jehoovale uus laul. Tulimuld (1969)
  • Vana viin vastses lähkris. Mana (1969)
  • Eesti Itaalias. Tulimuld (1972)
  • Lühike Eesti kirikulugu. Tartu 1995 (kaasautor)
  • Episcopus et Martyr: Eduard Profittlich Eestis 1930–1941. Kleio (1997) 2
  • Der Catechismus Catholicorum von 1585. // FS V. Helk. Tartu 1998
  • Tartu Neitsi Maarja kogudus 150. Tartu 1999
  • The Catholic Church in Estonia, 1918–2001. // The Catholic Hist. Rev. (2002) 2
  • Population Losses 1940–1941: Citizens of Jewish Nationality. Tallinn 2002
  • Eesti ja Talvesõda – lahtisi küsimusi. Akadeemia 4/ 2005
  • Saalomoni Ülemlaul. // LR 2006
  • Palved ja hommikumõtisklused. Koostaja Ivar Tröner, saatesõna Viivi Luik, toimetaja Anu Saluäär, Kirjastus SE&JS /2020
  • Pühitse meid tõega. Valik mõtisklusi, jutlusi ja loenguid. Koostanud Ivar Tröner, saatesõna Viivi Luik,järelsõna Ivar Tröner, toimetaja Anu Saluäär, Kirjastus SE&JS /2021
  • Vello Salo. Vatikani Raadio eestikeelsed saated 1948–1953 ja 1961–1965. Jumalale on kõik võimalik. RADIO VATICANA ESTONE. Koostaja, eessõna autor, Ivar Tröner. Järelsõna autor Jaan Kaplinski. Toimetaja Anu Saluäär. Konsultant, Kalle Kasemaa. Kujundanud Andres Tali. Postimehe kirjastus.2023.

Tõlkija ja koostaja

muuda

Ajalooalaseid uurimusi ja ülevaateid

muuda
  • Velo Salo "Riik ja kirikud 1940–1974" (Lühiülevaade religiooni olukorrast Eesti NSV-s.) Rooma, Maarjamaa, 1974. – Vello Salo "Riik ja kirikud 1940–1991" Brampton, Maarjamaa 2000; Tartu, 2000
  • Vello Salo "Kristlik Rooma" Rooma: Maarjamaa, 1975
  • Vello Salo "The struggle between the state and the churches" (Ümbertrükk väljaandest "A case study of a Soviet Republic – the Estonian SSR" Boulder: Westview Press, 1978
  • Vello Salo "Christian churches in Estonia 1970–1980" Ümbertrükk väljaandest: "Social sciences. 4, Sociology of religion. Conference on Baltic Studies" [New York, 1984]
  • Vello Salo (koostaja) "Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini" ("Population losses in Estonia June 1940 – August 1941"). Toronto, 1989
  • Vello Salo (koostaja) "Küüditatud 1941" Toronto, 1993
  • Vello Salo "Maakeelse piibli kolm kuube" (Aulaloeng 26. jaanuaril 1994.) Tartu: Tartu Ülikool, 1994
  • Vello Salo, Olaf Sild "Lühike Eesti kirikulugu" Tartu, 1995
  • Vello Salo (koostaja) "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1994" 1. tr. Brampton: Maarjamaa, 1994; 2. täiend. tr. Scarborough (Ontario): Maarjamaa, 1994; "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1996" Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1996
  • "Eesti rahvastikukaotudes II/1. Saksa okupatsioon 1941–1944. Hukatud ja vangistuses hukkunud" ORURK. Koostanud Indrek Paavle, toimetanud Vello Salo ja Toomas Hiio. Tartu, 2002
  • "Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991" Eessõna: Vello Salo. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. ISBN 9985-70-194-1
  • "Löögiüksus "Admiral Pitka"" (22.09.2006 peetud ajalookonverentsi "Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944" ettekanded.) Idee: Vello Salo, toim. Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2008
  • Vello Salo & Uno Järvela "Soomepoiste lühinimestik 20. Nov. 2007" – Põhjala tähistel 32/2007
  • Vello Salo. "Maarjamaa lugu." Pirita A. D. MMXIV. [32 lk. Lühike Eesti kirikulugu. Juubeliaastaks Kaheksa sajandit Maarjamaad: aastal 2015 möödub 800 aastat esimesest ulatuslikumast ristimisest eestlaste maal ja suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale esimest korda Maarjamaad.]

Kultuurialaseid uurimusi ja ülevaateid

muuda
  • Vello Salo, Hugo Salasoo (koostajad) "Välis-Eesti perioodika 1944–1975" (Bibliograafia, 1976)
  • Vello Salo, Olga Berendsen, Mall Puhm "Välis-Eesti kunstnikke" (Biograafiline leksikon, 1980)
  • Vello Salo. "Cento anni di traduzioni dalla letteratura estone" (Uurimus eesti kirjandusest teistesse keeltesse tehtud tõlgete kohta.) Ponto-Baltica, 1981
  • "Eesti: immagini e parole" (Ajaloo- ja kultuurimälestistest.) Eessõna autorid: Ruggero Vozz, Mart Laar, Jaan Kaplinski, Raimond Luht; tõlkijad Piret Juhani, Margherita Guidacci ja Vello Salo. Firenze, Consolato Onorario di Estonia, 2005

Loenguid

muuda
  • Vello Salo. "Armust ja ei muust". [1] Toimetaja: Jaan Tootsen. Heli: Külli Tüli. Pikkus: 50.53 (teksti lõpp 48.50) Raadio Ööülikool 2003
  • Loengusari armastusest. Seotud videod. Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV) aastail 2011 ja 2012:
  • Vello Salo avaloeng tsüklile "Vello Salo loeng "Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses" [2] – Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV).
  • http://uttv.ee/naita?id=10419
  • Tiina Ann Kirss: Armastusest meie proosas; Vello Salo: Marie Underi "Tuudaimimarjad" [3]
  • prof Tõnu Lehtsaar "Armastusest perekonnasuhetes"; Vello Salo "Mu isamaa on minu arm",[4]
  • http://uttv.ee/naita?id=11299
  • Vello Salo loeng "Kuidas defineerida armastust?" sarjast "Ülikoolilt Pärnule". [5] – Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV). Video 03.01.2012. Klipi teostus: Ragnar Õun.

Muid loenguid ja kohtumisi

  • Ööülikooli rännakud, 8/8: Teoloog Vello Salo. [Eluteest ja elukaarest.] [6] Režissöör Erle Veber, autor-toimetaja Jaan Tootsen, kaamera Kullar Viimne, Erik Norkroos ning Erle Veber. ETV 25.02.2014 [7]
  • Kultuurisõda. Vello Salo intervjuu [8] Estonian World Review 17. august 2015

Kujundustöid

muuda
  • Malle Aleksius, Kalle Muuli. "Kollase kuninga org" (luuletused). Hilda Truupere kalligraafia, Vello Salo kujundus. Maarjamaa. Scarborough (Ontario) 1989
  • Merle Jääger. "Merca by air mail. Ameerika valimik" (uuletused). Autori illustratsioonid, Viiu Variku tiitelleht, kujundanud Vello Salo. Maarjamaa. Toronto 1989

Kirjastustegevus (kirjastus Maarjamaa)

muuda

Järgnevalt on loetletud trükiseid, mida ei ole mainitud eespool. Kirjastaja Salo on Maarjamaa nimemärgi kõrval kasutanud ka nimemärke Kalev ja Omavolt.[6]

Tunnustus

muuda
 
Vello Salo 2018. aastal
Foto: Jaan Künnap

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20151218.2.14.1
  3. ↑ http://kultuur.elu.ee/ke480_tsehhi.htm
  4. ↑ Dokumentaalfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika" (Eesti 2018) ERR, 27. detsember 2018
  5. ↑ 5,0 5,1 Eesti Kirjarahva Leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Eesti Raamat, Tallinn 1995, lk. 504
  6. ↑ "Vello võitlused 1945–2005." (Lühike autobiograafia. Bibliograafia.) Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis novembris 2005 aset leidnud näituse kataloog.
  7. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  8. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  9. ↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.

Kirjandus

muuda
  • Mart Orav. "Salo, Vello". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 504–505
  • Bibliograafia "Vello Salo kirjastatud ja tema kaastööl ilmunud väljaandeid". Tartu Ülikooli Raamatukogu 1997 (käsikiri)
  • "Eesti entsüklopeedia" 14. kd. Tallinn 2000. Lk 454–455
  • "Eesti kirjanike leksikon". 2000, lk 503
  • "Vello võitlused 1945–2005". (Lühike autobiograafia. Bibliograafia). Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis novembris 2005 asetleidnud näituse kataloog
  • Tuna 4/ 2005, lk 149
  • Doris Kareva. "Maarjamaa 50". Sirp, 18. oktoober 2012

Välislingid

muuda

Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vello_Salo&oldid=6614265"