Vikipeedia:Nädala artiklid/51 (2022)
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves. Seal alates 1958. aastast tehtud Eesti esimesed allveearheoloogilised uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi nooremal kiviajal, eelrooma rauaajal ja 1. aastatuhande teisel poolel. Viimasel perioodil Valgjärves olnud rajatisi peetakse Eesti ainsaks teadaolevaks muinasaegseks vaiasulaks ja seda kaldaga ühendanud sillaks.
August Wilhelm Hupeli teatel kirjutas Valgjärve kohta käiva loo juba 1489. aastal üles Riia munk Siegbert, kelle järgi algas mõisniku ja tema õe laulatuse õhtul torm, pulmamaja vajus maa alla ning selle asemele tekkis järv. Koorküla Valgjärve kohta käivad muistendid olid 19. sajandil nii saksa kui eestikeelsetes kirjutistes populaarne teema.
1869. aastal käis üliõpilasena järvel sukeldumas Hugo Treffner, kes teatas, et lossi seal ei asu, aga ta avastas mutta vajunud puuehitise jäänused, mille laepalkide vahelt ta pääses ka hoone sisemusse, kus leidis alt kõva põranda, palju savinõude kilde ja sütt. Loe edasi ...