Vooremaa

voorestik Jõgeva- ja Tartumaal
See artikkel See artikkel räägib maastikurajoonist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Vooremaa (täpsustus).

Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3%)[1] soostunud.

Voored vaheldumisi nõgudega Raigastvere juures

Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km.

Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Kõrgeim voor on 144 meetri kõrgune Laiuse voor.

Vooremaa aluspõhja moodustavad siluri ajastu karbonaatkivimid (põhja-loodeosas) ning keskdevoni domeriit või savi ja aleuroliit (lõuna-kaguosas).

Suurt osa (47%) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana.

Loodus

muuda

Vooremaa kõige iseloomulikuma maastiku kaitseks on loodud Vooremaa maastikukaitseala.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Ivar Arold. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005