Ime

Ime on sündmus, mis juhtuda ei saa, kuid ikkagi juhtub.

Proosa

• Mingil moel on tuldud veidrale mõttele, et imede eitajad uurivad neid erapooletult ja ausalt, imedesse uskujad aga aktsepteerivad neid ainult mingi dogma mõjul. Lugu on hoopis teisiti. Imedesse uskujad aktsepteerivad neid (õigustatult või ekslikult), sest nendel on imede sünni kohta tõendeid. Imedesse mitteuskujad eitavad imesid (õigustatult või ekslikult), sest seda nõuab nende dogma. (lk 199)
• Kui ma ütlen: "Keskaegsed dokumendid tõendavad teatud imesid niisama kindlalt, nagu nad tõendavad, et on toimunud teatud lahingud," saan vastuseks: "Aga keskaegsed inimesed olid ebausklikud"; kui ma tahan teada, milles nende ebausk avaldus, vastatakse mulle: nad uskusid imesid. (lk 200)
  • Gilbert Keith Chesterton, "Dogmade võim ja seikleja", tlk Tiia Rinne, rmt: "Õigest usust", 2011

• [Kapten:] "See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed."

[Spender:] "Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni, kunsti ja teaduse sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui ime uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja ilusat. Kõik seisneb lihtsalt määras." (lk 75)

• Ray Bradbury, "Marsi kroonikad", tlk Linda Ariva, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav", 1974

• [Lisa:] Imed ei sünni ometi ilma mingi tagamõtteta. Nad on vajalikud neile, kes teisiti ei näe — või ei taha näha.
  • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik", Lund, 1965, lk 148

• [Padre Blazon:] Ime on midagi sellist, mida inimene ei oska seletada. /---/ Imed sõltuvad suurel määral ajast ja kohast ja sellest, mida me teame ja mida me ei tea. /---/ Elu ise on liiga suur ime, et peaksime lärmi lööma tühiste jõnksukeste pärast selles, mida me ülespuhutult kutsume loodusseaduseks.
  • Robertson Davies, "Viies osaline", tlk Mati Soomre, 1990, lk 175

• [Šerif McFadden:] "Imesid siiski juhtub."

"Aga mitte kuigi sageli," vastas Joanna. "Muidu need polekski imed."

• J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 40

• Sofie oli kuulnud lugu, kuidas Jeesus muutis vee veiniks, aga ta polnud seda kunagi sõna-sõnalt võtnud. Ja kui Jeesus muutiski vee veiniks, siis oli see lihtsalt ime ja järelikult polnud see tegelikult võimalik. Sofie teadis, et nii veinis kui ka kõikjal looduses on palju vett. Aga kuigi kurgis on 95% vett, peab seal lisaks sellele olema veel midagi, mis teeb kurgist just kurgi ja mitte vee.
  • Jostein Gaarder, "Sofie maailm", tlk Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova, 1996, lk 34-35

• Suurte imede ja suure õuduse ees oleme abitud, h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu.
  • Peter Høeg, "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, 2008, lk 175

• Vend Paul kõnnib mu kõrval ja ütleb, et on imesid, mis juhtuvad kiiresti ja on imesid, mis juhtuvad aeglaselt. Kiireid imesid ootavad inimesed hea meelega, aga aeglasi imesid nad isegi ei märka. Ja maailm on ometi täis aeglasi imesid. Tihti näeb Jumala juhatust alles tagantjärele.
  • Joel Haahtela, "Adèle'i küsimus", tlk Kai Aarelaid, 2020, lk 78

• Ilmse ja selgelt hoomatava kesta varju jäävad avatud hoovused ning vastuvõtja poolel võib pärast energiaimpulsside saamist kõrvapaarides edasi idaneda igasuguseid asju. Võib juhtuda sedagi, et inimene-kuulaja tajub muusika kaudu samasugust terviklikkuse tunnet, mida autor üritas helidesse tõlkida, pannes noote paberile ja nuputades, kuidas esitajad tema mõeldut vähem ära nudiks. Vahel sellised imed juhtuvad.
  • Immo Mihkelson, "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16

• Pika, ligi 400-aastase ajalooga Tartu ülikool on juba sada aastat olnud eestikeelne ehk rahvusülikool. See oli ime, tõeline ime, et aastal 1919 sõja tingimustes taastati Tartu ülikool eestikeelsena, peamiselt eestlastele ja avati ka naistele.
  • Heidi-Ingrid Maaroos, "Ime, järjepidevus ja tõde – 100-aastase rahvusülikooli võtmesõnad", Saarte Hääl, 6. detsember 201

Luule

Ajatruudus ja aja pimedus
ja lõputu voolamine
asjade nimi ja nimetus
ja imede hoomamine

Mõni ime on loodusest
ja mõni kurat teab kust
ära raisat ja põhjani joodud sest
me ajalagi on must

• Kristiina Ehin, "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ("Luulesalv" Sirp, 27.03.2020)