Alev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 10:33

See artikkel räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit Alev (aurik), perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Alev (perekonnanimi).

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

16. sajandil oli Eestis 14 alevit (Helme, Karksi, Kastre, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga ja Viru-Nigula) mille eristamine linnadest on mõnikord üsna raske. Nii on väidetud, et Keila sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis Liivi sõjas. Lihula, Keila, Kuressaare, Otepää, Põltsamaa ja Valga on hiljem saanud hiljem linnadeks.

20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. 1917. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks Ambla, Laura või Lihula), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President Konstantin Päts 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega 14 siis eksisteerinud alevit (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani) ümber kolmanda astme linnadeks, ainult Võõpsu alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti, 13. septembril 1945, aleviteks Järvakandi, Kehra, Kohila, Rapla, Ambla, Järva-Jaani, Lihula, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Nuia, Võhma ja Räpina.

1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval on Eestis 12 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kiili, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra. Neist kuus (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad (alevvallad).

Pikemalt artiklis Eesti alevite loend

"Alev" tõlkevastena

Saksakeelsed maad

Markt (Marktdorf, Marktort) oli algselt vald, millel oli turuõigus (õigus turgu pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka Marktflecken ('alev'). Neil valdadel olid siis ka linnadega sarnased õigused (Minderstadt).

Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel Markt pole enam suuremat sisulist tähtsust.

Saksamaal Baieri liidumaal võib liidumaa valitsus suurema kreisisisese valla tolle taotlusel ametlikult "aleviks" (Markt) kuulutada.

Soome

Kauppala oli Soomes algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool turgu. Kauppala oli 1977. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud Karhula, mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.

Venemaa

Посёлок городского типа (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85% elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril 2006 oli Venemaal 1358 alevit.

Alev kirjanduses

Töölisaguli inimeste vaesust ja viletsust kirjeldab August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".

Viited

Vaata ka

Alevi tänav
Põllu alev, Kuressaare linnaosa

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 '''Alev''' on harilikult [[linn]]ast väiksem tiheasustusega [[asula]]. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
-. sajandil oli Eestis 14 alevit ([[Helme]], [[Karksi]], [[Kastre]], [[Keila]], [[Kirumpää]], [[Koluvere]], [[Kuressaare]], [[Laiuse]], [[Lihula]], [[Otepää]], [[Pirita]], [[Põltsamaa]], [[Valga]] ja [[Viru-Nigula]]) mille eristamine linnadest on mõnikord üsna raske (nii on väidetud, et [[Keila]] sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit). Enamus keskaegsetest alevitest hävis [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. [[Lihula]], [[Keila]], [[Kuressaare]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]] ja [[Valga]] said hiljem linnadeks.
+. sajandil oli Eestis 14 alevit ([[Helme]], [[Karksi linnus|Karksi]], [[Kastre]], [[Keila]], [[Kirumpää]], [[Koluvere]], [[Kuressaare]], [[Laiuse]], [[Lihula]], [[Otepää]], [[Pirita]], [[Põltsamaa]], [[Valga]] ja [[Viru-Nigula]]) mille eristamine linnadest on mõnikord üsna raske. Nii on väidetud, et [[Keila]] sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. [[Lihula]], [[Keila]], [[Kuressaare]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]] ja [[Valga]] on hiljem saanud hiljem linnadeks.
 . sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. [[1917]]. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks [[Ambla]], [[Laura]] või [[Lihula]]), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President [[Konstantin Päts]] [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[Linnaseadus]]ega 14 siis eksisteerinud alevit ([[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]]) ümber [[kolmanda astme linn]]adeks, ainult [[Võõpsu]] alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.