Mine sisu juurde

Guaano

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Peruu suula (Sula variegata) pesa on tehtud pinnasest ja guaanost
Hõbekajakas (Larus argentatus) väljutamas ekskremente Bréhat' lähistel

Guaano on merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus.

Guaanot kasutatakse tõhusa väetisena, sest see on suure lämmastikusisaldusega. Pinnast, kus on vähe orgaanilist ainet, saab muuta palju viljakamaks, lisades sellelaadset sõnnikut. Guaano koosneb peamiselt ammooniumiühendeist ja nitraatidest koos kusihappe, fosfor-, oksaal- ja süsihappe ühenditega ning mitmete sooladega.

Palju guaanot koristatakse ja kogutakse Vaikse ookeani saartel, näiteks Naurul. Niisugustel saartel on linnukolooniad olnud aastatuhandeid ning linnusõnniku sügavus küündib mitme meetrini. Suurimad guaanoleiukohad asuvad Peruus ja Tšiilis.

Guaanost on tekkinud Atacama kõrbes asuvad tšiili salpeetri ehk naatriumnitraadi (NaNO3) varud, mida on kasutatud lõhkeainete tootmiseks.

Guaano on ka strateegiline tooraine, mille pärast on peetud sõdu.

Välislingid