Mine sisu juurde

Hein

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 25. jaanuar 2021, kell 11:39 kasutajalt Sillerkiil (arutelu | kaastöö) (pilt)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
 See artikkel on niidetud rohu kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Hein (perekonnanimi).

Vaalutatud niide heinaks kuivamas
Rullides hein Kaevere küla niidul
Rullides koresööt Plaani küla niidul
Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal.

Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Heintaimede liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Peamisteks heintaimedeks on kõrrelised, neile lisaks mitmed liblikõielised ja rohundid.

Eestis levinumad heintaimed on kõrrelistest kerahein, aruheinad, raiheinad, põldtimut, nurmikad, päideroog, liblikõielistest põldristik, valge ristik, lutsern jt.

Kasvukoha ja koosseisu järgi eristatakse põllu-, niidu-, metsa- ja viljaheina, kuivatusviisi järgi looduslikult ja ventileeritavais küünides kuivatatud heina ning koristusviisi järgi pikka lahtist heina, pikka pallitatud heina ja hekselheina.

Loomade heinavajadus ja heina toiteväärtus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hein on kariloomade peamine koresööt, veis vajab seda aastasest söödakogusest 8...10%.

Heina toiteväärtus sõltub rohu botaanilisest koostisest ja taimede niitmisaegsest arenemisjärgust, mullastikust, väetamisest, koristusaegsest ilmast, kuivatus-, koristus- ja säilitamisviisist ning säilitamise kestusest.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]