Kiirushoidik

Kiirushoidik (varem: püsikiirusehoidja) on auto sõidukiiruse püsivana hoidmise seade.

Kiirushoidikut hakati luksuslikumatel seeriaautodel kasutama 1960. aastate keskel. Esimene adaptiivne kiirushoidik võeti kasutusele 1969. aastal Fordil.

Tööpõhimõte

Süsteemi juhtarvuti võrdleb sõiduki hetkkiirust juhi määratud väärtusega. Sõltuvalt sellest, kas sõiduki kiirus on etteantud väärtusest suurem või väiksem, reguleeritakse kiirust drosselklapi avamisega. Drosseli juhtimine võib olla kas proportsionaalne või proportsionaalselt integraaldiferentseeriv (PID-juhtimine).

Proportsionaaljuhtimise korral avatakse vastavalt kiiruste vahemiku suurusele drosselklappi proportsionaalselt, näiteks:

• kiiruselt 60 km/h kiirusele 70 km/h kiirendamisel – 1/1 drossel;
• kiiruselt 65 km/h kiirusele 70 km/h kiirendamisel – 1/2 drossel.

PID-juhtimine töötab põhimõttel, et kiiruse integraal on teepikkus ja kiiruse tuletis aja järgi on kiirendus. Süsteem arvutab kiiruse integraali kaudu aja järgi kiiruse tuletise, leides juhi määratud kiiruste vahemiku alusel aegade vahe, mis kulub vastavate kiirustega sihtmärgini jõudmiseks. Auto kiiruse muutusele reageerib see kiiresti drosseli asendi muutmisega vastavalt kiirenduse muutusele. PID-juhtimine tagab kiirema reaktsiooni ja sujuvama reguleerimise.

Adaptiivne kiirushoidik

 Pikemalt artiklis Adaptiivne kiirushoidik